Telefonipettuste augustikuine vaibumine on sügise tulekuga läbi saanud, mida kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Swedbanki statistika; petukõnede arv kasvab taas ja elanikke kutsutakse üles valvsusele, teatab BNS.
„Kogu aastat vaadeldes on näha, et mitmeetapiliste pettuste arv on võrreldes möödunud aastaga märgatavalt kasvanud. August oli selles suhtes meeldiv erand, mille põhjuseks oli eeldatavasti konkreetsete välismaiste kõnekeskuste avastamine ja sulgemine. Kuid oleks naiivne loota, et petturid ei leia uusi võimalusi, ning värsked juhtumid kinnitavad seda. Näeme taas skeeme, kus pettur esineb telefonis kulleri, pangatöötaja või politseinikuna ning paneb inimesed mitmeetapiliste tegevuste kaudu kinnitama petturlikke ülekandeid. Skeemid on tuttavad, kuid kahjuks langevad inimesed endiselt nende ohvriks,“ ütles Swedbanki pettuste tõkestamise osakonna juht Eero Ergma.
Seitsme kuuga registreeriti Eestis 615 telefonipettuse juhtumit, mille üldine kahju ületas 6,5 miljonit eurot.
Swedbanki eksperdi sõnul näitavad tõusutrendi ka juhtumid, kus inimene arvab petturi mõjul, et osaleb politsei või panga operatsioonis, mille eesmärk on päästa tema raha ja tabada kurjategijad. Kahjuks on tegelikult tegemist kavalalt organiseeritud pettuseskeemiga.
„See skeem muutus eriti märgatavaks kevadel pärast juhtumit Kunstnike Liiduga. Petturid kaasavad inimesi „salajastesse rahapäästeoperatsioonidesse“, juhendades neid alla laadima tarkvara, mille abil saadakse juurdepääs nende arvutitele. Sageli veendakse inimesi tegema ülekandeid petturite kontodele, väites, et tegemist on kontoga, kus raha hoitakse operatsiooni lõpuni turvaliselt. Samuti kästakse neil üle anda sularaha ja pangakaardid koos PIN-koodidega. Seejuures näeme üsna sageli, kuidas klient valetab pangale, et maksega, mille seiresüsteem märgistas kahtlaseks, on kõik korras. Petturit usutakse pimedalt ja makse kinnitamiseks ollakse valmis esitama pangale isegi kurjategijatelt saadud võltsitud dokumente. Kahjuks sellised juhtumid sagedanevad,“ ütles Eero Ergma.
Seetõttu rõhutab ekspert, et salajastesse operatsioonidesse ei kaasata sel viisil kedagi. Tuleb meeles pidada, et petturid tegutsevad halastamatult ja võtavad kontolt ära kõik, mis võimalik. Seetõttu on vaja säilitada valvsus ja olla kursis peamiste pettuseskeemidega.
Sagedamaks on muutunud kõned Eesti Keskkonnateenustelt
Ettevõttesse Eesti Keskkonnateenused on laekunud teateid juhtumitest, kus helistajad esitlevad end selle töötajatena ja üritavad inimestelt saada Smart-ID või Mobiil-ID koode.
Ettevõte Eesti Keskkonnateenused kinnitab, et ei küsi oma klientidelt telefonivestluse käigus Smart-ID, Mobiil-ID, PIN-koode ega muid autentimisvahendeid. Kui Eesti Keskkonnateenuste nimel helistaja seda teeb, on tegemist pettusega ja vestlus tuleb viivitamatult katkestada.
Ettevaatlikult tuleb suhtuda ka Eesti Keskkonnateenuste nimel saadetud SMS-sõnumitesse ja e-kirjadesse. Kahtlase sõnumi või kirja saamise korral ei tohi vajutada selles sisalduvatele linkidele ega sisestada nende kaudu pangaandmeid, pangakaardi andmeid või autentimisandmeid.
Kui olete petturitele koodid juba edastanud või kinnitanud Smart-ID või Mobiil-ID päringu, mida te ise ei algatanud, tuleb esimesel võimalusel võtta ühendust oma pangaga.
