Tartu vanglas karistust kandvad Rootsi kurjategijad kaebavad oma lähedaste kaudu Rootsi meediale kinnipidamistingimuste üle. Muuhulgas ei meeldi neile õhtusöögiks pakutav supp ja see, et nad peavad sööma plekkkaussidest, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Ajaleht Expressen vestles Tartu vanglasse paigutatud Rootsi vangide sugulastega. Just nemad andsid edasi kurjategijate esimesed muljed vanglaelust Eestis. Rootsi ajakirjanikel endil vangidega suhtlemist ei lubatud.
Esimene asi, mis vange šokeeris, olid relvad valvurite käes. „Nad olid veidi šokeeritud, nähes valmisolekus relvadega valvureid. Seejärel pandi nad väikebussides olevatesse metallpuuridesse. Ta ütles mulle, et kõik oli nagu Ameerika filmis,“ rääkis ühe Rootsi kurjategija lähedane.
Rootsi vangide jaoks osutus ebatavaliseks ka Eesti vanglate nõud, mis erinevad Rootsis kasutatavatest.
„Neile ei anta taldrikuid ega söögiriistu — kogu toit serveeritakse väikestes metallkaussides. See on nagu koerakauss. Neile antakse ainult lusikas, sest peale supitoidu või hautise midagi muud ei pakuta,“ rääkis üks lähedastest.
Ühe vangi sõnul kordub üks ja seesama menüü nädalast nädalasse terve kuu jooksul. Praegu on seal näiteks kartuli-kanasupp. Rootsi kurjategijad kaebavad ka toidu kvaliteedi üle ja ühe lähedase sõnul on vangid Eestis viibimise ajal kaalust alla võtnud.
Vanglasüsteem on rangem kui Rootsis
Veel üks Eestisse saadetud kurjategija kaebas Expressenile, et vangla on ümbritsetud okastraadiga kaetud müüridega ning valvet peetakse ööpäevaringselt, sealhulgas öiste kontrollidega. „Seda pole isegi Rootsi Kumla vangla kõige rangemas, esimese turvaklassi osakonnas,“ edastas vangi sõnu üks tema lähedastest.
Rootsi vanglate ja kriminaalhooldusameti osakonnajuhataja Niklas Bellströmi sõnul pööras amet projekti ettevalmistamisel erilist tähelepanu Eestis pakutavale toitlustusele.
„Mõistsime algusest peale, et vangid reageerivad tõenäoliselt sellele, et toit erineb sellest, millega nad Rootsi vanglates harjunud on,“ märkides lisas ta, et Eesti esindajad külastasid Rootsit ning tutvusid kohalike vanglaköökide tööga. Neile anti üle ka Rootsi vanglates pakutavate roogade menüüd.
Bellströmi sõnul õnnestus Rootsil läbirääkimiste käigus saavutada mõningate Eestis kehtivate julgeolekuprotseduuride tühistamine, mida Rootsis ei kasutata. „Näiteks lülitatakse Eesti vanglates kambrites valgus sisse iga tunni järel, sealhulgas öösel,“ tõi ta näite.
Valitakse hea käitumisega vange
Veel üks vangide rahulolematust põhjustav küsimus seisneb selles, kas neid ei valitud Eestisse saatmiseks mitte sellepärast, et nad käitusid Rootsi vanglas hästi.
Eesti lükkas julgeolekukaalutlustel tagasi enamiku vangide kandidatuuridest, keda Rootsi tahtis karistust kandma saata. Seetõttu pidi Rootsi valikukriteeriume muutma.
„Kui ma käitun hästi ja teen kõike õigesti, siis mind justkui karistatakse Eestisse saatmisega,“ ütles üks vangidest.
Esimene partii saabus augustis
Juunis kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab paigutada välismaiseid vange Eesti vanglatesse, ning ratifitseeris Eesti ja Rootsi vahelise vanglakohtade rentimise lepingu. Esimesed Rootsi vangid saabusid Tartusse 18. august路上.
Vangide vastuvõtmine välismaalt ja vangla täitmine toimub järk-järgult. Aasta lõpuks võib Tartu vanglas olla kuni 200 Rootsi vangi. Järgmise aasta jooksul suureneb nende arv järk-järgult kuni 600-ni, nagu lepingus ette nähtud.
Vangid toimetatakse Rootsist Eestisse lennukiga. Kohale jõudes viiakse nad relvastatud konvoi saatel otse Tartu vanglasse.
Kõik Tartu vanglasse suunatavad vangid valitakse välja Eesti ja Rootsi võimude koostöös. Lõpliku nõusoleku iga vangi paigutamiseks Eestisse annab Eesti pool.
Eestisse ei tooda terrorismi eest süüdi mõistetuid ega neid, kes võivad jätkata kuritegelikku tegevust vanglas. Lisaks ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuvad täiskasvanud mehed, kes kannavad pikka vangistust reeglina isikuvastaste või narkokuritegude eest. Kuigi leping võimaldab Eestisse saata ka seksuaalkurjategijaid, teatab Rootsi, et loobub sellest võimalusest, kuna soovib tegeleda nende resotsialiseerimisega Rootsi vanglates.
Ühtegi vangi ei vabastata Eestis. Kõik Tartu vanglas karistust kandvad isikud saadetakse enne tähtaja lõppu tagasi Rootsi. Lepingu kohaselt on mõlemal poolel õigus see ette teatamisega üks aasta ette üles öelda.
Kõik välisvangidega seotud kulud katab Rootsi riik. Rootsi maksab Eestile vähemalt 30,6 miljonit eurot aastas valmisoleku eest tagada 300 vanglakohta. Alates 301. vangist makstakse iga ühe eest juurde 8500 eurot kuus. Täiskoormuse ehk 600 vangi paigutamise korral on tasu 61,2 miljonit eurot aastas. Summat indekseeritakse igal aastal 3,5 protsendi võrra.
Tartu vanglas jätkavad tegevust avavangla, arestimaja ja kainenemismaja. Nende elanikud ei puutu Rootsi vangidega kokku.
