Tallinna ringkonnakohus peatas MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebuse lahendamiseni kaebaja vaidlustatud karu nuhtlusisendite küttimise load; see tähendab, et need peatati selles osas, millega Tallinna halduskohus lubas 14. septembril küttimisega jätkata, teatab BNS.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et kaalutletud ja põhjendatud juhtudel erilubade andmine on olnud õige valik nii inimesele ohtlike kui korduvaid kahjustusi põhjustavate karude osas. „Eestis läheb karudel hästi ning nende arvukus on kasvutrendis, paraku põhjustab see inimeste ja karude vahel probleeme viimasel ajal lausa igapäevaselt. Kaalutletud ja põhjendatud erilubade alusel karu nuhtlusisendite küttimisega jätkamine on oluline nii elanikkonna turvalisuse seisukohalt kui ka korduvaid karukahjustusi põhjustavate loomade puhul. Praeguse kohtumääruse tulemusel on olukord mõneti erandlik, sest isegi nende loomade osas, kelle puhul on amet pidanud küttimist vajalikuks ja põhjendatuks, tuleb veel mõnda aega lahendust otsida,“ selgitas Türna.
Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb karu küttimislubade kehtivuse jätkumist. Praegune kohtumäärus ei välista edaspidi karu nuhtlusisendite osas põhjendatud erilubade väljastamist.
Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Kokku on Keskkonnaamet andnud tänavu sügisel korraldusi 30 probleemselt käituva looma küttimiseks. Jahimehed on nende lubade alusel küttinud 10 looma.
Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid Keskkonnaameti eriloal ning kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib Keskkonnaamet anda aastaringselt tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikult kaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks.
Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest inimasulas palub Keskkonnaamet teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu ja vajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile. Kui metsloom ohustab vahetult inimesi või liiklust, helista palun hädaabinumbril 112.
