Mitme partei esimehed nimetasid lahkunud Siim Kallast liidriks, keda konkurendid austasid ja kes jäi alati väärikaks, annab Postimees ülevaate järelehüüetest, teatab BNS.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul oli Siim Kallas poliitiku ja riigijuhina erakordne mees. «Tal jätkus oskust inimesi koondada, pakkuda Eestile sisulisi lahendusi ja neid ellu viia.»
«Poliitikust liidri teeb aga eelkõige see, et tal on sisemine kompass paigas. Kallas teadis alati, millist riiki ta soovib ja mida mitte. See andis talle julguse seista oma arvamuse eest, isegi kui see oli ebapopulaarne aga vajalik. Selline oskus teeb heast poliitikust liidri. Huvitaval kombel tunnetavad inimesed selle kiiresti ära, konkurendid aga austavad,» sõnas Läänemets.
Ta lisas, et Kallasega võidi maailmavaateliselt erinevatel pooltel olla ja vajadusel võis ta ka krõbedalt öelda, ent Kallas jäi alati seejuures viisakaks. «Siim Kallas oli hingelt suur ja see tegi ka Eesti suuremaks,» ütles Läänemets.
Ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu nentis, et Kallas oli üks mõjukamatest liidritest Eesti valikute kujundamisel terve inimpõlve jooksul.
«Vestlused temaga olid alati enamat kui olevikulised, ikka kaldusid ajaloo ja ideede radadele. Ka vaidlustes oli ta suuremeelne ning väärikas. Siim Kallase pärand majandustegelase, poliitiku ning arvamusliidrina jääb saatma ka tänast Eestit.»
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart nimetas Siim Kallase aega Eesti poliitikas suurte isiksuste, julguse ja visioonide ajaks.
«Selle ajastu võtmetegelasena elab Siim Kallas edasi iseseisva Eesti murrangulistes peatükkides ning meie iseseisvuse taastamise loos. Ta oli üks IME algatajaid, juhtis Eesti Krooni käibelevõtmist ja on olnud nii rahandusminister, välisminister kui ka peaminister.»
Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonnast sõnas, et Siim Kallas sütitas.
«Mõnikord tuli tal ideid poole tunni jooksul poole raamatu jagu. Siis ta tuli nendega. Tahtis testida. Vaielda. Ja nautis, kui talle mitte lihtsalt takka kiideti, vaid küsiti, küsimärgi alla seati, vastu argumenteeriti. Siim nautis pärisasjade üle arutamist. Kirglikult. Uskus, et nii saab paremaks.»
Pentus-Rosimannus tõi välja, et Kallase lugemus, maailmataju ja haare olid kaunis pöörased.
«Minu jaoks oli Siim see, kes mind Reformierakonda kutsus. Oli liitumisavaldusel 1998. minu ja küllap terve hulga noorte esimene soovitaja. Noori tõmbas ta erakonnas kaasa igale poole. Pani proovile. Andis võimalusi. Kutsus kaasa. Andis ülesandeid, mis sundisid pidevalt juurde lugema. Uskus, et noored aitavad tõugata seal, kus muidu on oht takku kinni jääda.»
«Kui mind 2023 Eestist Luksemburgi lähetati, oli meil Siimuga üks pikem vestlus. Muu kõrval rääkisime, kui oluline on leida kogu aeg võimalus Eestist eemal olles endast maksimum anda. Eestit sel moel suuremaks teha. Siim oli sedagi osanud. Elegantselt. Eesti poliitikas on Siimu algatuste ja ideede jälgi igal pool. On veel pikalt. Sest Siimuta oleks viimased 30+ aastat olnud Eestis tõenäoliselt hoopis teistsugune majanduskeskkond. Hoopis teistsugune areng. Täna on kõik liiga värske. Aga ma usun, et Siim suudab läbi oma tekstide veel väga pikalt seda, milles ta oli meister. Sütitada. Ja meelde tuletada, et «elevust peab olema!»»
Erakonna Parempoolsed volikogu liige Ilmar Raag nimetas Siim Kallast üheks viimastest suurtest.
«Ma teadsin mitmeid lihtsaid inimesi, kellele ei meeldinud tema vunts ja pühendumus Eesti liberaalsele majandusele. Ise puutusin temaga kokku ajal, mil ma suhtusin kõikidesse poliitikutesse suure umbusuga. See oli ETV ajal. Ometi hakkasin hiljem nägema veel ühte teist meest. Seda, kes oli väga palju lugenud ja seda, kes hoolimata nõukogude aegsest karjäärist, oli vägagi eestimeelne. Selleks oli vaja mõnda vestlust väljaspool poliitikat.
Siim Kallas kuulus põlvkonda, mil poliitikas olid intellektuaalid. Jah, ma õppisin temast lugu pidama siis, kui ta enam Eestis poliitikas ei tegutsenud,» ütles Raag.
