Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) hoiatab, et pärast alkoholi tarvitamist ei tasu autot asendada elektritõukerattaga, sest alkohol mõjutab ka tõukerattaga sõitmiseks vajalikke tasakaalu-, tähelepanu-, reaktsiooni- ja otsustusvõimeid,, teatab BNS.
„Elektritõukeratas võib pärast alkoholi tarvitamist tunduda ohutuma valikuna kui auto. Tegelikult mõjutab alkohol aga just neid võimeid, mida tõukerattagagi sõitmisel kõige rohkem vaja läheb – tasakaalu, reaktsioonikiirust, tähelepanu ja otsustusvõimet. Põhjamaade värske statistika näitab, et alkoholi ja elektritõukerataste kombinatsioonist on kujunenud arvestatav liiklusohutuse probleem,“ kirjutab ETAK-i juht Lauri Beekmann koja kodulehel.
Rootsis sai mullu elektritõukerattaõnnetustes vigastada 6624 inimest ja hukkus seitse. Õnnetuste arv kasvas aastaga ligikaudu 38 protsenti. Peaaegu pooled raskelt vigastatutest olid alla 25-aastased ja umbes kaks kolmandikku mehed. Kolmandik õnnetustest juhtus nädalavahetustel ning õhtuste ja öiste õnnetuste arv kasvas 29 protsenti. Rootsi transpordiamet tõi raskemate vigastuste riskiteguritena eraldi välja alkoholi tarvitamise ja kiivri puudumise.
Probleemi kasv on Rootsis jõudnud ka selleni, et Transportstyrelsen teatas juuli lõpus elektritõukerataste kasutamist reguleerivate reeglite ülevaatamisest. Amet hindab, kas praegused nõuded on piisavad või vajavad täiendamist.
Soomes kehtib elektritõukeratta ja teiste kergete elektrisõidukite juhtidele alates eelmise aasta 17. juunist poole promilli suurune alkoholipiir. Piir kehtib nii isikliku kui ka renditud tõukeratta puhul ning rikkumise eest võib saada 200 euro suuruse trahvi. Samal ajal kehtestati juhile ka 15 aasta vanusepiir.
Esimese aasta kogemus näitas, et vajadus sellise regulatsiooni järele oli reaalne. Soome politsei tabas eelmisel aastal 1244 elektritõukeratturit, kelle alkoholijoove ületas lubatud 0,5 promilli piiri. Tänavu juunis toimunud kontrollis Helsingi kesklinnas ületas 0,5 promilli piiri koguni 20 protsenti kontrollitud tõukeratturitest. Liikenneturva tänavu aprillis avaldatud küsitluse järgi oli umbes iga neljas noor elektritõukeratta kasutaja sõitnud sellega alkoholijoobes.
„Paljud saavad aru, et pärast alkoholi tarvitamist ei tohi autoga sõita, kuid elektritõukeratast võidakse endiselt näha pigem kiire liikumisvahendi või mänguasjana kui sõidukina. Just see võib muuta tõukeratta pärast pidu petlikult ahvatlevaks valikuks,“ selgitab Beekmann enda kirjutises.
Norras on elektritõukeratastele kehtestatud veel rangem ehk 0,2 promilli suurune piir. 2022. aastal kehtestati seal ka vanusepiir ja kiivrikohustus alla 15-aastastele. Oslo vigastusstatistika näitas elektritõukeratastega seotud vigastuste tugevat vähenemist pärast seda, kui linn piiras renditõukerataste arvu ja lõpetas nende öise rentimise.
Ka Eestis kehtib kergliikurijuhile selge alkoholipiir. Liiklusseaduse järgi ei tohi jalgratturi, kergliikurijuhi ega pisimopeedijuhi veres olla alkoholi 0,50 milligrammi ühe grammi vere kohta või rohkem, mis vastab tavakeeles 0,5 promillile. Väljahingatavas õhus on piir 0,25 milligrammi liitri kohta. See säte lisati liiklusseadusesse 2024. aastal.
Beekmanni sõnul suurendab elektritõukerattaga seotud riski ka sõiduki enda konstruktsioon, sest elektritõukerattal on väikesed rattad, juht seisab püsti ning isegi väike tasakaalukaotus, hilinenud reaktsioon või vale hinnang teekattele võib lõppeda kukkumisega.
„Rootsi statistikas moodustavad üksikõnnetused üle kolme neljandiku kõigist elektritõukerattaõnnetustest. See tähendab, et oht ei sõltu tingimata autost või teisest liiklejast, vaid sageli piisab juhi enda veast,“ täpsustab Beekmann.
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda on sotsiaalministeeriumi strateegiline partner sõltuvushäirete programmi toetamisel. Projekti toetab sotsiaalministeerium.
