Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel registreeriti juulis 272 tööõnnetust, millest üks lõppes kahjuks töötaja surmaga. Sellest teatab BNS.
Kuu jooksul pälvisid erilist tähelepanu kõrgustes töötamisega seotud õnnetused, sealhulgas kukkumised redelitelt.
„Nagu iga teise töövahendi puhul, on ka redeli kasutamisel oluline valida töö tegemiseks sobiv ja ohutu viis,“ selgitas töökeskkonna konsultant Piret Kaljula. Ta märkis, et redeliõnnetuste sagedane probleem on selliste tööde tegemine redelilt, mida tegelikult tuleks teha näiteks töölavalt või tellingutelt, kuna need on stabiilsemad.
Redel on ette nähtud eelkõige ühelt tasandilt teisele liikumiseks. Redelil liikudes tuleb järgida kolme toetuspunkti reeglit: näiteks kaks jalga ja üks käsi või kaks kätt ja üks jalg, vastasel juhul on lihtne tasakaalu kaotada. Redelil viibides ei saa ohutult teha tööd, mis nõuab mõlema käe kasutamist. Teine oluline reegel on see, et redelil tuleb seista selle külgpostide vahel. Külgsuunas kummardades või sirutudes võib keha raskuskeskme paigast nihutada ja tasakaalu kaotada. Kui töökohani ei ulatu pingutuseta, tuleks redelit ümber tõsta või kasutada mõnda teist töövahendit.
„Redeliga seotud õnnetustes korduvad sageli samad olukorrad,“ ütleb Kaljula. „Näiteks kasutas töötaja mõlemat kätt, rakendas töö tegemisel liigseid jõupingutusi või seisis redelil liiga kõrgel.“
