Toiduga levivad nakkushaigused võivad põhjustada raske haigestumise, pikaajalisi terviseprobleeme ja harvadel juhtudel lõppeda surmaga, teatas põllumajandus- ja toiduamet, teatab BNS.
Haigestumise raskus sõltub nii haigustekitajast ja selle hulgast kui ka inimese vanusest ja terviseseisundist. Seetõttu võib sama saastunud toit ühel inimesel põhjustada vaid kergeid vaevusi, kuid teisel kulgeda oluliselt raskemalt.
Enamasti on toiduga levivaid haigusi võimalik ennetada, kui järgida toidu käitlemisel hügieeni- ja toiduohutusnõudeid.
Salmonelloos võib kulgeda raskelt
Üks toiduga leviv nakkushaigus, mis võib kulgeda raskelt, on salmonelloos. Seda põhjustab bakter perekonnast Salmonella, mis levib enamasti saastunud toidu kaudu.
2025. aastal registreeriti Eestis 113 salmonelloosijuhtu, neist 75 vajas haiglaravi. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul ei ole salmonelloos kerge kõhuhäda, vaid haigus, mis võib kulgeda väga raskelt. “Tugev kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada raske vedelikupuuduse ning viia haiglaravini. Raske haiguskulg võib tekkida ka noorel ja varem tervel inimesel.”
Mõnel juhul levib nakkus soolestikust vereringesse ja teistesse elunditesse ning võib põhjustada eluohtliku sepsise. Väikesel osal haigestunutest võib tekkida reaktiivne artriit, mis põhjustab liigesevalu ja -põletikku. Vaevused võivad kesta kuid või aastaid ning areneda krooniliseks liigesepõletikuks.
Harvadel juhtudel võib salmonelloos lõppeda ka surmaga. Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2009. aastast kuni 20. juulini 2026 kokku 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu.
Nakkusega seotud surmajuhtum ei tähenda alati, et nakkus oli inimese ainus surmapõhjus. See võis olla peamine põhjus või üks surma soodustanud tegureid.
Kuidas vältida toidutekkelisi haigusi?
Põllumajandus- ja toiduameti teadmusteenuste osakonna peaspetsialist Kadi Karmen Kaldma selgitas, et salmonelloosi põhjustavad Salmonella perekonnast bakterid, mis satuvad organismi enamasti suu kaudu saastunud toidu, vee või käte vahendusel. “Sagedamini seostatakse salmonelloosi toore või ebapiisavalt kuumutatud linnuliha, munade, pastöriseerimata piima ja neist valmistatud toodetega, kuid haigustekitaja võib sattuda ka taimset päritolu toidule. Näiteks võivad puu- ja köögiviljad saastuda vee, mulla või töötlemise kaudu,” selgitas Kaldma.
Kaldma rõhutas, et külmutamine ja kuivatamine ei pruugi salmonellat hävitada. “Külmutamine pidurdab bakterite paljunemist, kuid ei muuda saastunud toitu tingimata ohutuks. Seetõttu on oluline pesta käsi ning puu- ja köögivilju, vältida toore ja valmistoidu ristsaastumist, järgida pakendil toodud juhiseid ning kuumutada kuumtöötlemist vajav toit korralikult läbi,” lisas ta.
Jevgenia Epštein ütles, et igal aastal on osa Eestis registreeritud salmonelloosijuhtudest seotud välisreisidega. Seetõttu tasub reisides samuti järgida head käte- ja toiduhügieeni, kasutada ohutut joogivett ning eelistada korralikult kuumutatud toitu.
