Venezuela võimude andmetel, mida vahendavad rahvusvahelised uudisteagentuurid Reuters, Associated Press (AP) ja teised, hukkus kahe 24. juunil toimunud võimsa maavärina tagajärjel vähemalt 920 inimest. Veel 3360 inimest sai vigastada, üle 51 tuhande inimese on teatatud teadmata kadunuks.
Kaks maa-alust tõuget magnituudiga 7,2 ja 7,5 toimusid vähem kui minutilise intervalliga. Sellest sai riigi tugevaim maavärin enam kui saja aasta jooksul. Kõige tõsisemalt said kannatada pealinn Caracas ja rannikuäärne La Guaira osariik, kus on purunenud elumajad, haiglad, teed ja muud infrastruktuuri objektid.
Nagu teatab Reuters, jätkuvad päästetööd juba kolmandat päeva. Varemete koristamisel osalevad mitte ainult Venezuela teenistused, vaid ka riiki saabunud otsingu- ja päästemeeskonnad Mehhikost, El Salvadorist, USA-st ja teistest riikidest. Agentuuri andmetel registreeriti pärast peamist maavärinat kümneid järeltõukeid, mis tüsistab päästjate tööd.
USA teatas Venezuelale 150 miljoni dollari suuruse humanitaarabi eraldamisest ja teatas osa sanktsioonide ajutisest leevendamisest, et kiirendada stiihilise katastroofi tagajärgede likvideerimiseks vajalike seadmete ja materjalide tarneid.
ÜRO esialgse hinnangu kohaselt moodustas otsene majanduslik kahju maavärinast ligikaudu 6,7 miljardit dollarit. Organisatsioon hoiatab, et kannatanute arv võib suureneda, kuna tuhanded inimesed on jäänud peavarjuta ja otsingutööd jätkuvad.
