Tallinn valmistub muutma nädalavahetustel töötava valveperearsti teenuse püsivaks, kuigi haiglad ei ole veel valmis ütlema, kas teenus on aidanud vähendada erakorralise meditsiini osakondade (EMO) koormust, mille leevendamist peetakse üheks selle peamiseks eesmärgiks, kirjutab Postimees. Sellest teatab BNS.
Mullu oktoobris käivitatud valveperearsti teenust kasutas esimese kuue kuu jooksul 1059 inimest ning enam kui 90 protsenti patsientidest sai abi ilma haiglate EMO-sse pöördumata.
“Inimesed on teenuse hästi üles leidnud ning see aitab suunata patsiendid õigesse kohta abi saama. Nii saavad EMO-d keskenduda neile, kes vajavad tõepoolest kiiret erakorralist ravi,” ütles Tallinna abilinnapea Riina Solman (Isamaa).
Positiivsete tulemuste najal valmistab linn ette uut hanget, et teenus saaks jätkuda ka pärast praeguse lepingu lõppemist selle aasta lõpus.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhi Raimo Saadi sõnul on teenuse eesmärk pakkuda nädalavahetustel ja riigipühadel esmatasandi arstiabi inimestele, kelle tervisemure on äkiline, kuid mitte eluohtlik, ning see aitab kujundada harjumust pöörduda tervisemure korral esmalt perearsti poole ka väljaspool tavapärast tööaega.
Haiglad on aga mõju hindamisel ettevaatlikud.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Marit Märk ütles, et haigla seisukohalt on keeruline hinnata, kas nädalavahetustel ja pühade ajal osutatav valveperearsti teenus on mõjutanud EMO-de koormust.
“Mõju hindamiseks puuduvad praegu tervishoiusüsteemi ülesed andmed, mis võimaldaksid analüüsida patsientide liikumist ja teenuste kasutamist fookuses olevatel päevadel,” mainis Märk, kelle sõnul pöördutakse EMO-sse endiselt nii tööpäevadel kui ka suvistel nädalavahetustel, kuid siiski mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal.
“Muutus võib olla seotud haiglaeelse etapi teenuse parema kättesaadavuse ning meedias tehtud teavitustööga,” lisas Märk.
Samasugusel seisukohal on ka Tallinna lastehaigla. Selle juhatuse liige, ravijuht Liis Toome lausus, et nende erakorralise meditsiini osakonda ja traumapunkti pöördutakse keskmiselt 130–140 korda ööpäevas – sõltuvalt nii nakkushaiguste hooajast kui ka koolivaheaegadest.
Toome nentis, et kuna sündimus on märgatavalt vähenenud, võib oodata ka EMOsse pöördumiste vähenemist. “Samas peab lastehaigla vajalikuks perearstide valvetöö arendamist ning hindab linnapoolset panust lastearstide valvetegevuse toetamisel,” ütles ta.
SA Ida-Tallinna keskhaigla kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Inge Suderi sõnul on veel vara teenuse mõju kohta kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest EMOsse pöördumiste arvu mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas hooajalised haigestumised.
“Küll aga võib öelda, et valveperearsti teenus pakub patsientidele täiendavat võimalust saada abi väljaspool tavapärast tööaega ning aitab suunata inimesi nende tervisemurele kõige sobivamasse ravikanalisse,” ütles Suder. “Pikemaajalist mõju EMO koormusele saab usaldusväärsemalt hinnata pikema vaatlusperioodi järel,” mainis ta.
Valveperearsti vajavad kõige rohkem kuni üheksa-aastased lapsed, nende arvele langes kõigist pöördumistest ligi kolmandik. Kõige sagedamini oli tegemist ülemiste hingamisteede viirushaiguste, kõrva- või silmapõletikega.
Seitsmel juhul kümnest suunati patsient pärast visiiti oma perearsti jälgimisele või ravi jätkama. Veel 21 protsenti patsientidest ei vajanud täiendavat ravi ning üheksa protsenti vajas eriarsti või erakorralist abi.
Valveperearsti teenuse pilootprojekt käivitati 2025. aasta oktoobris. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 275 000 eurot. Linna korraldatud hankel osales ainsa pakkujana OÜ Ennetuskliinik.
