Kunagi tundus satelliitinternet millegi ulmelisena – umbes nagu lendavad autod või puhkus Marsil. Viimaste aastate jooksul on tehnoloogia aga teinud tiigrihüppe: turule on ilmunud uued süsteemid ning kosmost on riikide kõrval ootamatult aktiivselt vallutama asunud ka erafirmad. Selle tulemusena on satelliitide kaudu võrku pääsemine lakanud olemast kallis eksootika. Nüüd saab internetti minna kasvõi keset metsa või mereääres asuvas matkaautos – peamine, et pea kohal oleks avatud taevas. Kas sellisel tehnoloogial on Eestis perspektiivi ja milline internetiühenduse viis võib kasutajate jaoks osutuda kõige kasulikumaks, seda uuris „MK-Estonia“.
Viimasel ajal vilgub Eesti internetiruumis üha sagedamini Starlinki satelliitside reklaam. Alles hiljuti tajuati seda teenust pigem ekspeditsioonide, jahtide ja Ameerika pärapõrgute tehnoloogiana, kuid nüüd jõuab see üha aktiivsemalt ka tavakasutajani.
Maiste probleemide kosmiline lahendus
Starlink on satelliitinterneti teenus, mida pakub Elon Muski asutatud ettevõte SpaceX. Süsteem võimaldab luua internetiühenduse peaaegu igas punktis, kus on vaba vaade taevale.
Eelkõige on teenus mõeldud piirkondadele, kuhu tavapärane infrastruktuur pole kas veel jõudnud või tõenäoliselt lähiaastatel ei jõuagi – näiteks eraldatud talud, saared, kampingud või raskesti ligipääsetavad alad –, kus satelliitside muutub otsesõnu päästerõngaks.
Ühenduse loomiseks kasutatakse kompaktset satelliitantenni ja modemit. Madalal orbiidil asuvate satelliitide võrgustiku kaudu tagab Starlink võrdlemisi kiire interneti ja väiksema signaaliviivituse (pingi) kui traditsioonilised satelliitsüsteemid. Sellest piisab mitte ainult videote vaatamiseks, vaid ka videokõnedeks, kaugtööks ja isegi veebimängudeks.
SpaceX käivitas Starlinki projekti üsna ambitsioonika eesmärgiga – katta satelliitinternetiga kogu planeet. Ettevõte esitles projekti ametlikult 2015. aastal ning esimesed testisatelliidid viidi orbiidile 2018. aasta veebruaris. Süsteemi täiemahuline käivitamine algas 23. mail 2019, mil raketiga Falcon 9 saadeti kosmosesse esimene partii 60 töötava Starlinki satelliidiga. Sellest ajast alates on võrgu laiendamise tempot arendatud lausa tööstuslikul tasemel – uusi satelliite lennutatakse üles iga paari päeva tagant.
- SpaceX on orbiidile saatnud juba peaaegu 12 000 Starlinki satelliiti, millest aktiivsed on üle 10 000. Tegemist on inimkonna ajaloo suurima satelliitide rühmitusega.
Enamik seadmeid töötab madalal Maa-lähedasel orbiidil – umbes 550 kilomeetri kõrgusel. Just tänu sellele tagab Starlink väiksema signaaliviivituse võrreldes traditsioonilise satelliitinternetiga.
Kui seletada seda täiesti inimkeeli, ilma kosmose-terminoloogiata, siis Starlink on hiiglaslik “parvena” toimiv pisikeste satelliitide võrgustik, mis lendavad Maa kohal võrdlemisi madalal ja jagavad internetti. Mitte üks-kaks seadet nagu varem, vaid tuhanded. Tõeline kosmoseparv!
Muide, Starlinki satelliite on võimalik taevas näha ka ilma teleskoobita. Eriti just pärast raketistarte, mil seadmed reastuvad ketti ja liiguvad aeglaselt üle tumeda taeva, otsekui oleks keegi tõmmanud sinna helendava punktkirjas joone.
Nii vihmas, rahes kui ka tormis
Telekommunikatsioonivaldkonna spetsialist Anastassia Kotška märgib, et Starlink on mugav alternatiiv traditsioonilisele internetile eelkõige tänu ühendamise lihtsusele.
Satelliitside ei nõua kaablite vedamist, kaevetöid, projektide kooskõlastamist ega kaablisüsteemide (sh kaevude) kasutamist või ehitamist. Samal ajal seondub paigaldus vaid antenni monteerimise ja kaabli majja viimisega – mida saab tavaliselt teha näiteks korstna kaudu. Üldiselt on satelliitside seadmete paigaldamine võrreldes kaabelinternetiga oluliselt lihtsam.
Tema sõnul ei taga ka mobiilne internet alati stabiilset kvaliteeti, kuna see sõltub võrgu koormusest ja kasutajate arvust. Seetõttu osutub satelliitühendus paljudel juhtudel töökindlamaks lahenduseks.
Spetsialisti arvates võib Starlink olla mobiilsidevõrgust stabiilsem ka keerulistes ilmastikuoludes. Satelliitside suudab tormide ja äikesetormide ajal koormustega paremini toime tulla kui mobiilioperaatorite võrgud.
„Mobiilsidejaamade ehitamine 5G jaoks on pikk ja kallis protsess. Kui võtta näiteks halva leviga piirkonnad, siis ühe masti püstitamiseks võib kuluda aastaid: on vaja kokku leppida maaomanikega, saada load, ehitada infrastruktuur,“ selgitab Anastassia Kotška. „Sealjuures peab mast olema piisavalt kõrge, et katta mitte ainult ühte lähimat klienti, vaid tervet piirkonda. Kõik see nõuab tõsiseid investeeringuid. Lisaks kuulub maa riigis enamasti kellelegi ning mõne aasta pärast võib omanik renditingimused ümber vaadata või koostööst üldse loobuda. Satelliitinterneti puhul on kõik lihtsam – satelliit on juba meie kohal ja tagab levi ka metsades ja taludes. Kuid täielikult asendada 5G-d satelliitinternet minu arvates siiski ei suuda.“
Eriti nõutuks võib kosmoseside osutuda hõredalt asustatud piirkondades, taludes ja saartel, kus kaabelinterneti rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning mobiililevi jääb nõrgaks.
Näitena toob ta välja Eesti saared: „See on hea lahendus inimestele, kes elavad linnadest kaugel, näiteks saartel. Kui saarel on sisuliselt vaid üks mast, kuhu on paigutatud eri operaatorite antennid, siis avarii ja elektrikatkestuse korral võib saar jääda täielikult sideta – ei tööta internet ega helistamine. Sellistes tingimustes on satelliitinternetil väga hea perspektiiv, sest see ei sõltu ühest kohalikust mastist.“
Sellise interneti peamise miinusena nimetab Anastassia Kotška teenuse hinda. Samas kasutab ta seda ühendust ka ise linnast väljas ja on selle kvaliteediga rahul. Ta märgib, et suvisel hooajal, mil koormus mobiilsidevõrkudele kasvab, töötab Starlink jätkuvalt stabiilselt.
Samuti usub spetsialist, et uute tegijate turuletoomine tihendab konkurentsi: „Sellised operaatorid nagu Telia ja Elisa vaatavad pidevalt üksteise otsa: kui üks tõstab hindu, võib teine teha sama. Uue tegija ilmumine tähendab aga täiendavat konkurenti, mis sunnib ettevõtteid aktiivsemalt klientide eest võitlema, soodsamaid tingimusi pakkuma ja teenust parandama. Seetõttu on terve konkurents telekomisektoris tarbijate jaoks pigem plussiks.“
Konkurent meid ei hirmuta
Hoolimata Starlinki aktiivsest turundusest Eestis, ei näe kohalikud telekomituru operaatorid selles oma ärile mingit ohtu.
„Satelliitlahendustel, nagu Starlink, on kahtlemata oma roll – eelkõige interneti tagamine piirkondades, kus muud sideliigid pole kättesaadavad või piisavalt usaldusväärsed. Samuti on need populaarsed näiteks digitaalsete rändurite seas – inimeste hulgas, kes liiguvad aasta jooksul eri riikide vahel ja vajavad stabiilset internetiühendust asukohast sõltumata,“ ütleb Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann.
Tema sõnul ei vaatle Elisa Starlinki otsese alternatiivina laiale kliendibaasile, kuna sideinfrastruktuur on Eestis hästi arenenud. Näiteks Elisa 5G-võrk katab üle 97% Eesti elanikkonnast ning mobiilsisega on kaetud üle 99% riigi territooriumist. Täiendava argumendina toob Ploomann välja kiiruse – nii tunnistas rahvusvaheline võrguanalüüsi ja internetiühenduse liider Ookla 2025. aastal kahel korral Elisa kõige kiirema 5G-võrguga operaatoriks.
Seda, et Starlink on pigem nišilahendus, tõdeb ka Tele2 tehnoloogiajuht Tanel Sarri.
„Enamikul inimestest ja ettevõtetest on juba olemas kvaliteetsed alternatiivid ning vajadus satelliitinterneti järele jääb piiratuks. Lisaks on Euroopa Liidus seatud eesmärk tagada 2030. aastaks kõikjal gigabitise fikseeritud internetiühenduse kättesaadavus, mistõttu investeerib ka riik valguskaablivõrgu laiendamisse hõredalt asustatud piirkondades,“ lisab ta.
Siin on esitatud artikli viimase osa tõlge eesti keelde, säilitantid ajakirjanduslikku ja asjatundlikku keelekasutust:
Sama meelt on ka Telia sideteenuste valdkonna juht Evelin Neerot: „Starlink pakub teatud kasutusstsenaariumide puhul kindlasti huvitavat lahendust, kuid Eesti turu tugevuseks on jätkuvalt väga hästi arenenud kaabel- ja mobiilsidevõrgud.“
Seda enam, et eelmisel aastal astus Eesti mobiilsides sammu edasi – operaatorid hakkasid juurutama uue põlvkonna 5G-võrku. Tegemist on niinimetatud 5G SA-ga (Standalone), mis on 5G kaasaegsem versioon ning võimaldab tõsta kiirust ja parandada ühenduse stabiilsust.
AS STV juhatuse liige Dmitri Kuzmin leiab, et Starlinki satelliitinternet on praegu nõutud eelkõige statsionaarse lahendusena majandus- ja abihoonete jaoks. Tema sõnul võib teenus selles segmendis olla hea asendus LTE-ühendusele, eriti ebastabiilse leviga piirkondades.
Samas rõhutab Kuzmin, et kaabelinternet on side kvaliteedilt ja stabiilsuselt jätkuvalt liider, ületades mistahes traadita tehnoloogiaid – „olgu selleks siis 5G või satelliitside“.
Kuid olukord, kus satelliitinternet võib osutuda tõeliseks päästerõngaks, on kriisiolukorrad. „Näiteks Ukrainas mängis Starlink suurt rolli side taastamisel pärast seda, kui Venemaa ründas riigi telekomi-infrastruktuuri. Sellisel turul nagu Eesti pole see aga enamiku inimeste jaoks põhivalik, vaid pigem nišilahendus väga konkreetseteks juhtudeks,“ rõhutab Tanel Sarri.
Hinna küsimus
Kui konkurentsivõimeline on Starlinki pakkumine Eesti sideturul? Dmitri Kuzmini hinnangul määrab Starlinki hinnapoliitika strateegia viia puuduliku LTE-leviga majandusobjektid üle satelliitsidele, ning selles osas tunduvad ettevõtte pakkumised „küllaltki konkurentsivõimelised“.
Ta märgib ühtlasi, et satelliitühendus on eriti väärtuslik varukanalina sidehäirete korral. STV esindaja sõnul seletab see suuresti ka ärisektori huvi antud tehnoloogia vastu.
Elisas soovitatakse uue tegija ahvatlevaid hindu vaadata pikemas perspektiivis. „Kampaaniapakkumised võivad esmapilgul tunduda väga soodsad, kuid hinnakujundus muutub aja jooksul ning sõltub piirkonnast ja võrgu koormusest. See tähendab, et lõplik kulu ja kasutajakogemus ei pruugi olla nii prognoositavad kui kohalike operaatorite puhul,“ hoiatab Mailiis Ploomann.
Samuti juhib ta tähelepanu energiatarbimisele: „Satelliitinterneti seadmed tarbivad reeglina rohkem elektrienergiat kui tavalised koduinterneti lahendused. Pikemas perspektiivis tähendab see suuremaid elektriarveid ja suuremat ökoloogilist jalajälge.“
Veel üks oluline erinevus satelliitvõrgu puhul seondub paigalduse ja tehnilise toega: klient peab üldjuhul seadmed ise monteerima ja tekkivad probleemid juhendite või juturobotite abil lahendama. Kohalike operaatorite puhul tegeleb ühendamisega aga tehnik.
„Starlinki teenuse kasutamine nõuab teatud tasemel tehnilist ettevalmistust,“ hoiatab Tanel Sarri. „Näiteks näeme, et inimestel on sageli raskusi isegi välise ruuteri paigaldamisega ja nad vajavad meie abi. Satelliitinterneti puhul peab kasutaja seadmed ise häälestama. Lisaks tuleb enne liitumist veenduda, et seadet on võimalik paigutada kohta, kus on vaba vaade taevale. Kui signaali segavad puud või hooned, siis side tööle ei hakka.“
Telias aga soovitatakse valiku tegemisel vaadata lisaks hinnale ka seda, „mis ei pruugi esmapilgul silma hakata“. Näiteks seda, kui stabiilsed on reaalsed ühenduskiirused, millised on täiendavad kulud seadmetele ja hooldusele, kui kiiresti kõrvaldatakse võimalikud rikked ja kas olemas on kohalik klienditugi.
Spetsialistid juhtivad tähelepanu veel ühele olulisele punktile: „Paljud kliendid eelistavad lahendusi, kus seadmeid ei pea kohe välja ostma, vaid neid saab rentida. See annab paindlikkuse: vajadusel saab seadet uuendada või mugavalt tagastada.“
Kommentaar
Oliver Gailan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) peadirektori asetäitja
Viimasel ajal on Starlink asunud Eesti turul aktiivselt tegutsema ja paljud tarbijad on selle reklaamikampaaniat juba märganud.
Eestis on võimalik kasutada nii Starlinki kui ka OneWebi teenuseid. Kindlasti kasvab pakkujate arv tulevikus veelgi: edaspidi lisanduvad Amazon Kuiper ja teised. Starlink pakub ühendust otse eraklientidele, samas kui OneWeb ei tööta lõpptarbijatega vahetult, vaid autoriseeritud partnerite kaudu (Hughes, AS Levira jt).
Starlinki antenni paigaldamise eripära seisneb selles, et side toimub kosmose kaudu. Madalal Maa-lähedasel orbiidil (Low Earth Orbit) tiirlevad satelliidid liiguvad Maa suhtes pidevalt, mistõttu vajab seade signaali vastuvõtmiseks laia ja takistusteta vaadet taevale. Kui tavaline mobiilimast võib asuda kasvõi metsa taga, siis satelliitantenn vajab ideaalis vaba vaadet vähemalt 25 kraadi horisondist kõrgemale kogu 360-kraadise ringi ulatuses.
Ühendust võivad segada hooned, puud ja isegi korstnast tõusev suits. Kuigi mõned Starlinki mudelid suudavad mootori abil automaatselt suunda muuta ja kasutada signaali püüdmiseks beamforming-tehnoloogiat (suunatud edastustehnoloogia – toim.), on paigalduskoha sobivuse kontrollimine ja ilmastikutingimustega arvestamine enne teenusega liitumist siiski kohustuslik.
Juriidilisest aspektist sarnanevad Starlinki satelliitinterneti tingimused Eesti sideoperaatorite tavapärase praktikaga, kuid tarbija peaks alati lepingu üksikasju hoolikalt uurima. Operaator on kohustatud esitama kliendile lepingu lühikokkuvõtte, mis võimaldab teha teadliku ja võrreldava valiku. Erilist tähelepanu tasub pöörata sellele, kuidas ja millistel alustel võib teenusepakkuja tingimusi ühepoolselt muuta, samuti lepingu ülesütlemise reeglitele ja võimalikele lisatasudele.
Samuti on oluline uurida, kas seadmeid saab rentida või tuleb need välja osta. Ostmine nõuab suuremat esmast investeeringut, samas kui pikaajaline rent võib muuta teenuse kogumaksumuse kõrgemaks.
Lisaks tuleks satelliitside puhul meeles pidada, et teenuse kvaliteet, sealhulgas kiirus ja signaaliviivitus, võib võrreldes maapealsete võrkudega rohkem kõikuda – sõltuvalt võrgu koormusest ja kasutaja asukohast. Starlink rakendab ka võrguliikluse juhtimist (Fair Use Policy), mis tähendab, et tipptundidel või limiitide ületamisel võib andmeedastuskiirus ajutiselt langeda.
