Tartu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Tõnis Lukas ning riigikohtu emeriitliige Eerik Kergandberg saatsid Rootsi parlamendile kirja, milles toovad välja neli vanglarendi lepingut puudutavat punkti, kirjutab Tartu Postimees.
Sissejuhatavalt räägitakse kirjas Rootsi ja Eesti headest suhetest ning sellest, et Eestis sümboliseeris «vana head Rootsi aeg» õiglast valitsemist, hariduse arengut ja tugevat õigusriiki.
«Rootsi kuningriiki nähakse maailmas lipulaevana, mis seisab inimõiguste, inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtete eest,» seisab kirjas. «Seetõttu tekitab kavandatav otsus saata vangid karistust kandma teise riiki paratamatult küsimusi selle kooskõla kohta nende põhimõtetega. Kuidas on sellises olukorras tagatud vangide inimväärikus, nende tegelik võimalus kaitsta oma õigusi ja taasühiskonnastuda?»
Esimese punktina toovad Lukas ja Kergandberg välja, et Eesti valitsus serveerib vanglarendi lepingut eelkõige kui mõlemale poolele kasulikku lühiajalist majanduslikku tehingut. Kirjas tõstetaks esile, et opositsioonierakonnad on teatanud kindlast kavatsusest leping pärast järgmisi riigikogu valimisi tühistada. Lukase ja Kergandbergi sõnul tekib sellises olukorras küsimus lepingu kestlikkusest ning prognoositavusest.
Teises punktis rõhutatakse, et Eesti on alates taasiseseisvumisest kujundanud end nutika, kõrgtehnoloogilise, turvalise ja haridusele tugineva puhta loodusega rahuliku riigina. Küsitakse, kuidas sobib aga vanglarent Eesti strateegilise arengusuunaga.
Kirjas märgitakse, et kui eesmärk on pakkuda Rootsile kvaliteetset teenust, eeldab see uute süsteemide, kompetentside ja institutsioonide loomist. Kirjutajate hinnangul tähendaks see sisuliselt strateegilist otsust kujundada Eestist riik, mis pakub teistele riikidele vanglateenust.
«Arvestades lepinguga seotud ülalmärgitud ettevalmistuskulusid (sealhulgas kaadri keelekoolitust), ei saa see leping lühiajalisena olla kasumlik kummalegi poolele,» teatatakse kirjas. «Kui tegemist on ajutise lahendusega, lükatakse edasi nii Rootsi kui ka Eesti tegelike probleemide lahendamine, samal ajal kahjustades mõlema riigi usaldusväärsust ja kuvandit maailma silmis.»
Kolmas murekoht on see, et praegu puudub Euroopa Liidu tasandil selge seisukoht vanglarendi kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega.
«Vanglarent loob geopoliitilise olukorra, milles keerukat taasühiskonnastamise eesmärki ei saa objektiivselt nõuetekohaselt täita ei taotlev ega täitev riik. Karistust kandev inimene jääb mõlemale riigile kaugeks nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka sotsiaalselt,» märgitakse kirjas.
Euroopa Inimõiguste Kohtu senises praktikas puuduvad vanglarenti käsitlevad lahendid. Samuti ei kohaldu vanglarendile Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus, mis reguleerib kriminaalmenetlusalast rahvusvahelist koostööd ning mille keskmes on olukord, kus vangil on täitva riigiga tugev seos, näiteks kodakondsus või alaline elamisluba.
«Kui vangistusest kujuneb kaubeldav teenus, mille keskmes on üksnes kinnipidamine, võib see pikemas vaates kahjustada kogu vanglasüsteemi legitiimsust,» arvavad kirja autorid.
Neljandaks toovad nad välja mõjud Eesti julgeolekuolukorrale laiemalt ja pikaajaliselt. «Vastav risk ei ole pelgalt teoreetiline, vaid sellele on viidatud nii lepingu seletuskirjas kui ka Eesti õiguskantsleri hinnangus,» rõhutavad Lukas ja Kergandberg.
Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, mis hõlmab lisaks otsestele ohtudele ka ühiskondlikke, sotsiaalseid ja institutsionaalseid mõjusid. Vanglaga kaasnevad paratamatult suhtlus- ja kontaktivõrgustikud, mille mõju ei piirdu vangla territooriumiga ega lõppe lepingu kehtivuse lõppemisel. Sellised mõjud kujunevad ajas ning nende tegelik ulatus võib ilmneda alles hiljem. «Eesti avalikkusel pole selge, milliseid uusi, senistest olemuslikult erinevaid potentsiaalseid julgeolekuohte ning nende talumiskohustust vanglarendi leping kaasa toob,» seisab kirjas.
Tartu 2025–2029 koalitsioonilepingu järgi peab linnavalitsus oluliseks osaleda välisvangide rendilepingu ratifitseerimise ettevalmistamise protsessis ning tõstatada tartlaste turvatunde seisukohalt olulisi teemasid.
Negatiivsete tagajärgede ilmnemisel teeb linnavalitus vabariigi valitsusele ettepaneku leping enne tähtaega lõpetada. Kirja saatjad usuvad, et Eesti ja Rootsi ühistes huvides on teha otsuseid, mis toetavad turvalisust, usaldust ja pikaajalist stabiilsust mõlemas riigis.
«Peame oluliseks, et enne lõplike otsuste tegemist oleks kõiki lepingu mõjusid käsitletud terviklikult ja läbipaistvalt ning arvesse oleks võetud ka nende pikaajalist mõju ühiskondade toimimisele,» ütlevad Lukas ja Kergandberg kirjas.
Rootsi Riksdagis on seda ettepanekut käsitlev arutelu kavandatud 1. juunile ja hääletus 3. juunile, Eesti riigikogus on lepingu ratifitseerimise lõpphääletus kavandatud 10. juunile.
