Statistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud, vahendab BNS.
Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrreldavad, kuid samas ei paista välja ka olulisi hüppeid andmetes.
Tarbijate kindlustunne oli maikuus -31 punkti, mis oli paar punkti parem näitaja kui eelmisel kuul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Karel Lemberi sõnul on aastaga toimunud suurem edasiminek, kuid võrreldes tavapärase tasemega olid hinnangud siiski pessimistlikumad. Kuigi järgmise 12 kuu väljavaateid hinnati üsna nõrgalt, siis tulemused olid paremad kui kuu või aasta varem. Kui viimasel paaril kuul kasvasid oluliselt hinnatõusu ootused, siis maikuu küsitluse kohaselt hinnangud mõnevõrra leevenesid.
Tööstusettevõtete kindlustunde paranemine jätkus ja mais jõuti juba peaaegu keskmisele tasemele (kindlustunde indikaator -0,9 punkti). “Samas näitaja komponentide lõikes ei ole suundumused ühesed – paranenud on nõudlus, kuid tootmismahu kasvu viimasel kuul hinnati nõrgemalt kui aprillis,” selgitas Lember. “Ettevõtjad tunnetavad endiselt surveid hindade tõusuks, töötajate arvus olulisi muutusi ei prognoosita.”
Suurem muutus toimus ehitussektori kindlustundes, mis langes mais -17,1 punktini eelmise kuu -3 punkti pealt. “Kui märtsis plaanisid ehitusettevõtted veel töötajate arvu suurendada, siis mais oli ülekaalus nende ettevõtete arv, kes järgnevatel kuudel vähendavad töötajaid,” lisas Lember. Samuti oli märtsist oluliselt kehvem tellimuste portfell.
Oluliselt paranes mais jaekaubandusettevõtete kindlustunne, mis tõusis +14 punktini eelmise kuu 2 punkti pealt (aasta varem mais -4). Lemberi sõnul ootavad kauplused tugevat müüki järgneva kolme kuu jooksul, kuid seejuures hinnatõusu ootused on tunduvalt madalamad kui aprillis. Viimaste kuude müük oli samuti oodatust oluliselt tugevam.
Lemberi hinnangul on elanike ja ettevõtete kindlustunde küsitlused olulised, et saada majanduse kohta infot ennetavalt. “Tavapärane statistika tuleb küllalt suure viibega ning seetõttu võib muutunud oludele reageerimine hiljaks jääda. Inimeste ja ettevõtete küsitlemine annab värske ülevaate olukorrast ning tulevikuootustest,” lausus Lember.
Näiteks teave selle kohta, kas ettevõtted plaanivad töökohti luua või kaotada, aitab ka riigil paremini valmis olla võimalikuks maksutulude vähenemiseks ning töötukassa kulude suurenemiseks. Tarbijate kindlustunde hinnangud on üheks komponendiks Euroopa Keskpanga intressiotsuste tegemisel.
“Kui tarbija kindlustunne on kerkimas, kuid inflatsioon kiire, siis on suurem tõenäosus, et tuleb intresse kergitama asuda. Samas järsk kindlustunde langus on sageli esimene märk lähenevast surutisest. See annab valitsusele väärtuslikku aega reageerimiseks – näiteks toetusmeetmete, riiklike tellimuste või maksuleevenduste planeerimiseks. Lühidalt aitavad need uuringud valitsustel ja keskpankadel reageerida majanduse tsüklitele enne, kui probleemid või ülekuumenemine ametlikus statistikas must-valgelt kajastuvad,” selgitas Lember.
