Vladimir Putin ja Xi Jinping pidasid Pekingis läbirääkimisi. Nad allkirjastasid ligikaudu 40 dokumenti, sealhulgas ühisdeklaratsiooni “multipolaarse maailmakorra ja uut tüüpi rahvusvaheliste suhete kujundamisest”, samuti ühisavalduse “kõikehõlmava partnerluse ja strateegilise koostöö edasisest tugevdamisest”. Selles ligi 10 000-sõnalises avalduses käsitletakse teemasid alates tuumaohutusest kuni Amuuri tiigrite kaitseni, kirjutab Meduza.
Putin ja Xi Jinping ei jõudnud aga kokkuleppele peamises küsimuses – gaasijuhtme “Siberi jõud 2” ehitamises. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et marsruudi ja ehitusprotsessi osas on kooskõlastatud “mõistmise peamised parameetrid”, ent millal ehitus algab, pole teada. Samuti on ebaselge, milliseks kujuneb gaasijuhtme kaudu tarnitava Venemaa gaasi hind. Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak märkis, et Venemaa ja Hiina on tarnelpingute vormistamist lõpule viimas.
Venemaa ja Hiina rõhutasid vajadust “Ukraina kriisi algpõhjuste täielikuks kõrvaldamiseks”. Seda märgiti partnerlust ja strateegilist koostööd puudutavas ühisavalduses. Samasugust sõnastust “algpõhjustest” kasutab Putin järjepidevalt, rääkides laiaulatuslikust sõjast, mida Venemaa peab Ukraina vastu alates 2022. aastast. Hiina seisukohta Vene-Ukraina konflikti osas nimetati avalduses “objektiivseks ja erapooletuks”.
Venemaa kinnitas, et on vastu Taiwani iseseisvusele “mis tahes kujul”. “Maailmas on vaid üks Hiina, Taiwan on selle lahutamatu osa ning Hiina Rahvavabariigi valitsus on ainus seaduslik valitsus, mis esindab kogu Hiinat,” seisab ühisavalduses. Putin avaldas toetust Hiina tegevusele “oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel, samuti riigi ühendamisel”.
Putin ja Xi Jinping astusid vastu ka uuele Ameerika Ühendriikide raketitõrjesüsteemi loomise projektile. Jutt käib projektist “Kuldkuppel” – mitmetasandilisest süsteemist, mis peaks täielikult kaitsma kogu USA territooriumi, sealhulgas Alaskat ja Haivaid. Donald Trump tutvustas seda projekti 2025. aasta mais. Venemaa ja Hiina nimetasid “Kuldkuplit” “ohuks strateegilisele stabiilsusele”.
Putin saabus Pekingisse nädal pärast Trumpi. USA president ei saavutanud läbirääkimistel Xi Jinpingiga läbimurret kaubandussuhetes ega saanud märkimisväärset abi Iraani konflikti lahendamisel. Putinit ja Trumpi võeti vastu üsna sarnaselt – Xi Jinping korraldas neile peaaegu identsed tseremooniad. Reuters kirjutab, et mõlemad visiidid üksnes rõhutavad Hiina ja selle juhi kasvanud mõjuvõimu.
