Keskkriminaalpolitsei ja Coop Panga hinnangul langeb Eestis iga päev petturite ohvriks kümneid inimesi, kusjuures kurjategijad kasutavad ära inimeste usaldust digiriigi vastu, kirjutab BNS.
Petturid ei helista esimesena politsei või panga nimel, vaid võtavad ühendust mõne teenusepakkujana. Keskkriminaalpolitsei kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juhi Jaagup Toompuu kinnitusel on levinud praktika, et helistatakse tervishoiutöötaja nimel – näiteks perearstikeskusest – ja öeldakse, et on vaja visiidiaeg kokku leppida. Sellega üritatakse panna inimest sisestama oma PIN-1 koodi.
„Siis tuleb aga teine kõne, kus helistajaks on väidetavalt panga turvatöötaja, kes ütleb, et inimese pangakontol on toimunud tavapäratuid raha liikumisi ja uuritakse, kas ta on saanud hiljuti kahtlaseid kõnesid. Sellega lükatakse inimesel emotsioon üles, pannakse kiirustama ja üritatakse ta tuua sellesse legendi sisse,“ rääkis Toompuu. „Inimest hoitakse telefoni otsas kolm, neli, isegi kaheksa tundi ja töödeldakse teda. Selle inimese jaoks on see üks kõne, kus on teda tabatud hetkel, mil pea on ehk veidi laiali. Petturile on see päeva kümnes kõne, karjääri võib-olla 10 000. kõne. Inimesed, kes kõne vastu võtavad, on alati väga tugevas kaotusseisus kohe algusest peale,“ lisas ta.
Coop Panga hinnangul aitavad pettustele kaasa inimeste usaldus ja kiirustamine. Coop Panga projekti „Tunne oma klienti“ tiimijuhi Kristi Heinla sõnul usaldavad inimesed digiriiki ning viis, kuidas petturid inimeste poole pöörduvad, neid kiirustama panevad, turvatunnet tekitavad ja usaldusväärsust loovad, paneb inimesi pettureid usaldama.
„Samal ajal on nad väga teadlikud, mis meil ühiskonnas toimub. Näiteks kui pankades tulevad mingid uued tooted või teenused, siis nad jälgivad ja kohanevad väga kiiresti,“ lisas Heinla.
Pettuste vältimiseks soovitavad eksperdid võtta aega ja kontrollida infot. Näiteks ei kaasa politsei inimesi kunagi telefoni teel salajastesse operatsioonidesse.
„Coop Panga turvajuht ei helista ja ei palu teil kaasuda operatsiooni, millega üritatakse maha võtta nende enda panga töötajaid,“ selgitas Toompuu. „Kui on vähegi kahtlus, pane kõne ära ja otsi ise õige telefoninumber, helista, lepi ise kokku.“
„Võta endale see hetk, et mõelda rahulikult läbi, kas see asi, mis ma teen, on õige ja usaldusväärne. Ei tohiks kiirustades midagi ära otsustada,“ lisas Heinla.
Pettuste levikule on kaasa aidanud ka see, et petukõnesid tehakse eesti keeles. Kui möödunud aasta alguses tehti seda veel tehisaru kasutades ja suhteliselt nurgelise häälega, siis umbes mullu aprillis said petturid tööle ja välja õpetatud eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed, ütles Toompuu.
Lisaks kasutatakse üha enam kõnehääle võltsinguid. Heinla tõi näiteks juhtumi, kus hääle järgi otsustades helistab lapse hääl, kes väidab, et on sattunud õnnetusse, kuigi tegelikult teab inimene, et laps magab kõrvaltoas. Toompuu soovitab selliste juhtumite vältimiseks lähedastega kokku leppida salasõna.
Rahaliselt suurima kahjuga on telefoni- ja investeerimispettused, kuid levinud on ka libaloosid ja õngitsused. Reeglina tehakse nädala sees kõned ja nädalavahetusel saadetakse õngitsusi.
„Aga õngitsused, eriti e-maili teel saadetud e-kirjad, ei jõua enam väga läbi, kuna suurtel teenusepakkujatel on filtrid päris heal tasemel. Seetõttu üritatakse rohkem saata õngitsusi inimeste telefonidele, kuna seal on vähem võimalusi kontrollida lingi saatjat ning ka usaldus sõnumina tulnud info vastu on suurem,“ ütles Toompuu.
Möödunud aastal ulatus õngitsuspettustega tekitatud kahju politsei andmetel umbes kolme miljoni euroni. Kaotatud raha tagasisaamine on ekspertide sõnul aga keeruline.
„Kõige esimese asjana võta oma pangaga ühendust, palu kõik ülekanded blokeerida ning sulge oma kaardid. Siis on aega kõiksugu teiste asjadega tegeleda,“ ütles Toompuu.
„Pettuste vältimiseks kehtivad lihtsad põhimõtted: kõnede puhul võta paus, katkesta kõne, kontrolli vajadusel info üle. Linkide puhul vaata aadressi, kuhu see suunab. E-kirjade puhul veendu alati, et tegemist oleks õige inimesega,“ soovitas Heinla.
