Eesti kunstniku Johann Köleri (1826–1899) 200. sünniaastapäevaks avati Viljandis kolmeosaline näituseprojekt „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“. Kolm ekspositsioonipaika on kontseptuaalselt ühendatud ideega anda kunstniku loomingust terviklik ülevaade: tema tööde üldisest kronoloogilisest raamistikust kuni originaalteoste ja kaasaegsete kunstiliste vastukajadeni. See akadeemilise kunstniku näituse korraldamisele täiesti mitteakadeemiline lähenemine muudab kogu juubeliprojekti põnevaks rännakuks, mille pärast tasub kindlasti ette võtta teekond Viljandisse, Johann Köleri sünnipaika, kirjutab kunstiteadlane Anna Troitskaja.
Viljandi muuseumis astub Köler vaataja ette kui paljude selliste teoste autor, mis asuvad praegu nii Eesti muuseumides kui ka väliskollektsioonides. Nende kogumine ühte ruumi oleks olnud võimatu, mistõttu antakse tema loomingu mastaapsusest aimu saja elusuuruses maalireproduktsiooni abil.
Ekspositsioon on jaotatud mitme väikese saali vahel, kus tihe, põrandast laeni ulatuv piltide paigutus rõhutab Köleri pärandi monumentaalset iseloomu.
Maalid on rühmitatud vastavalt kunstniku eluloo võtmeetappidele ning need moodustavad tema elukäigust sidusa loo: õpingud Keiserlikus Kunstide Akadeemias, väikese ja suure kuldmedali saamine, Euroopa reisid ja rännak läbi Itaalia, hilisem töö Akadeemias, visiidid Eestisse ja tutvumine rahvusliku liikumise tegelaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ning Jaan Adamsoniga, aga ka osalemine Pariisi maailmanäitusel ning isikunäitused Peterburis, Riias ja Viinis.
Akadeemia õpinguid meenutab näiteks suur maal „Herakles toob Kerberose põrguväravast“, tutvust Peterburi haritlaskonnaga peegeldavad aga akadeemik J. K. Groti ja tema abikaasa portreed, sidemed Eesti kultuuritegelastega joonistuvad aga välja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Hugo Treffneri portreedelt.
Oma aja self-made person
Paljudele on Köler ehk tuttav vaid Kumu kunstimuuseumis asuva sentimentaalse stseeniga maali kaudu, millel koer valvab oma väikest perenaist (“Truu valvur”, 1878).
Religioossed ja mütoloogilised süžeed, idüllilised Itaalia etüüdid ning terve portreede galerii näitavad selle kunstniku loomingu tõelist mitmekülgsust.
Selgitavad tekstid aitavad ekspositsioonis orienteeruda, kujundades Köleri eluloo kui järkjärgulise tõusutee – vaesest taluperest pärit poisist, õpipoisist ja sildimaalijast Peterburi Keiserliku Kunstide Akadeemia akadeemikuni. Selles suhtes võib Kölerit pidada oma aja self-made person’iks.
Kondase keskuse kammerlikus ruumis on väljas Köleri originaalteosed: maalid, etüüdid, joonistused, eskiisid. Paljusid neist on varem harva eksponeeritud või näidatakse avalikkusele üldse esimest korda.
Tekib peaaegu isikliku tutvuse tunne kunstnikuga – justkui viibiks vaataja tema ateljees.
Sissepääsu juures on Köleri eneseportree ja tema vanemate portreed, maastik sünnikoduga – justkui kutse meistrit lähemalt tundma õppida. Siin esitletud kolmekümnes töös avalduvad tema ande kõik küljed ning tema loome peamised žanrid ja teemad: portreed, loodusvaated, mütoloogilised süžeed.
Aastatel 1858–1862 Itaalia reisi ajal töötas Köler palju stuudios, külastas galeriisid, vaatas vaatamisväärsusi ja joonistas vabas õhus.
Väljaspool Akadeemiat, välisreiside ajal, ilmub tema maali vabaduse ja valguse tunnetus, mis on omane pleenervalguses maastikele. Itaalia muljetest on kantud tema visandid nagu „Villa d’Este“ koos pargi rõdu ja trepi eskiisiga, akvarellijoonistused rahvarõivais itaallannadest ja maal „Päikeseloojang Nice’is“, mida kriitikud on nimetanud „värvisümfooniaks“.
Teine inspiratsiooniallikas Köleri jaoks oli Krimmi loodus (milles saab veenduda maali „Päikesetõus Krimmis“ ees).
Kunstniku kohalolu tunnetus
Kondase keskuses on vaatajal unikaalne võimalus näha lehti Köleri eskiisialbumitest, nendes on säilinud Eesti maastikud – „Vaade Viljandi järvele lossivaremetest“ (1863), „Vaade Käina kirikule Hiiumaal“ (1863), „Maastik Võrus“ (1864).
Suurepärane etüüd Köleri maalile „Lorelei needmine munkade poolt“ püüab pilku juba ainuüksi oma kompositsiooniga: figuuri pingeline rakurss ja stseeni dramaatilisus meenutavad Gustave Moreau’ ja Puvis de Chavannes’i teosed. Süžeevalik viitab romantistlikule kirjandusele – eelkõige Heinrich Heine luuletusele Loreleist, kaljul istuvast ja meremehi oma lauluga lummavast näkineiust.
Köleri teine tuntud töö „Eeva granaatõunaga“ on siin esindatud naisfiguuriga maalitud tondo ning eraldiseisva lehestiku etüüdi kaudu. Need ja teised teosed loovad kunstniku kohalolu tunde, mida on võimalik kogeda vaid originaalteostega vahetult kokku puutudes.
Viie kaasaegse kunstniku tööd Rüki galeriis näitavad, kuivõrd erinevalt on tänapäeval võimalik Köleri pärandit mõtestada. Marge Monko, Tõnis Saadoja, Mihkel Ilus, Johanna Ulfsak ja Jass Kaselaan on loonud tema kunstist omanäolisi interpretatsioone, milles võib tabada vastukajasid Köleri maastikumotiividest, olustikustseenidest ja portreedest.
Uue pilguga vaadatakse nii 19. sajandi tahvelmaali tehnikale kui ka selle reprodutseerimise küsimusele, samuti portreevormile, mis ilma konkreetsele isikule viitamata muutub omaette žanriliseks konstruktsiooniks.
Originaal, koopia (mille rolli täidab siinkohal reproduktsioon) ja tõlgendus ei moodusta ühtset sirgjoonelist jada, vaid pakuvad mitmekesiseid võimalusi Johan Köleri loomingu tajumiseks ja mõtestamiseks. Just selles lahknevuses peitubki võimalus näha kunstnikku uues valguses – murdes läbi kahe aastasaja, jõuda temale lähemale etüüdide ja visandite kaudu, avastada ta enda jaoks uuesti ning temasse taas kord armuda.
Kus saab ebatavalist näitust näha?
- maini – Rüki galerii (Tartu tn 7c, Viljandi)
- juunini – Kondase keskus (Pikk tn 8, Viljandi). Kuraator: Mari Vallikivi.
- novembrini – Viljandi muuseum (Johan Laidoneri pl. 10, Viljandi). Kuraator: Kristjan Mändmaa, konsultant: Mai Levin.
Viljandi muuseumis
Kondase Keskuses
Rüki galeriis
