Esialgsetel andmetel registreeriti Eestis aprillikuus 269 tööõnnetust, see on keskeltläbi üheksa juhtumit päevas, teatab BNS.
Tööinspektsiooni hinnangul kordub tööõnnetuste puhul tihti sama muster – riskid on sageli eelnevalt tuvastatavad, kuid neile ei pöörata tähelepanu või ei osata neid hinnata.
Tööinspektsiooni üldjärelevalve juhtiv tööinspektor Mariko Vahula sõnul on enamik tööõnnetusi ennetatavad.
„Tööõnnetused on sageli valede otsuste ja eksimuste ahela tulemus,” selgitab ta. “Tööinspektorina näen pahatihti, et paljusid tööõnnetusi on võimalik ennetada, kui kõik töövahendid on töökorras, nõuetekohaselt hooldatud ja kontrollitud ning töötajad kasutavad neid ohutult.“
Metallitööde käigus juhtus tööõnnetus, mille tagajärjel sai töötaja teise astme põletushaavu. Töötaja ülesandeks oli demonteerida metallkasti kinnitusi, kuid tugeva korrosiooni tõttu ei õnnestunud kinnituspolte mehaaniliselt eemaldada. Seetõttu otsustas ta kasutada gaasilõikurit, et polte kuumutades eemaldada.
Töötaja kontrollis enne töö alustamist seadmeid visuaalselt ning kasutas ettenähtud isikukaitsevahendeid. Esimese poldi eemaldamine õnnestus, kuid teise poldi kuumutamisel toimus järsk pauk – gaasilõikuri voolikud tulid lahti ning süttisid. Tekkinud leek põhjustas töötajale teise astme põletused kõhupiirkonnas ning kergema vigastuse käele.
Tööinspektsiooni uurimine tuvastas, et tööõnnetuse põhjuseks oli tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt: ta ei kontrollinud töövahendi voolikute kinnituste seisukorda piisava põhjalikkusega. Samuti selgus, et sellist riski oleks võinud kogenenud töötaja ette näha ja seda oleks saanud ennetada.
„Ainult visuaalsest kontrollist alati ei piisa. Kui töövahendi rike kujutab endast tõsist ohtu, tuleb veenduda selle ohutuses põhjalikumalt,“ sõnab Vahula.
Töövahendite kontrolli puhul on vajalik järgida töövahendi valmistaja antud juhiseid või õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Tööinspektsiooni hinnangul ei saa vastutust panna ainult töötajale. Tööandjal on samuti kohustus tagada, et töövahendid on ohutud kogu nende kasutusaja vältel ning oluline on veenduda ja kontrollida, et töötajad on saanud töövahendi ohutuks kasutamiseks olulise juhendamise ja väljaõppe.
„Kui töötaja rikub ohutusnõudeid, tuleb alati vaadata laiemat pilti – kas juhendamine ja väljaõpe olid asjakohased, kas riskid olid adekvaatselt hinnatud ja kas töökorraldus toetas ohutut tegutsemist,“ ütles Vahula.
Ohutus ei seisne ainult isikukaitsevahendite kasutamises. Sama oluline on töövahendite regulaarne ja põhjalik kontroll, riskide teadlik hindamine ja töö tegemine vastavalt kehtivatele juhistele.
„Sageli ei juhtu midagi – kuni ühel hetkel juhtub. Ohutus ei tohi olla pelgalt rutiin, vaid teadlik ja järjepidev tegutsemisviis igas tööetapis,“ rõhutas Vahula.
