Luminori tellitud värske küsitlus näitab, et selle aasta alguse maksumuudatused tõid kahele kolmandikule palgasaajatest sissetulekut juurde, kuid pole toonud paljudele oluliselt suuremat rahalist kindlustunnet, kirjutab BNS.
Märkimisväärne osa lisasissetulekust kulub igapäevaste kasvanud kulutuste katmiseks. Kuigi 40 protsenti vastanutest kinnitab, et raha jääb senisest enam kätte, on läinud lisaraha kõrgete energiakulude ja kallinenud kütuse katteks.
Uuringufirma Norstat poolt aprilli alguses läbi viidud küsitlusest selgub, et kolmandik ehk 33 protsenti palgatöötajatest ei tunne, et neil jääks pärast maksumuudatusest tulenevat sissetuleku kasvu rohkem raha alles. Samal ajal ütleb 40 protsenti kõikidest vastanutest, et nende sissetulek on suurenenud. See viitab Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul sellele, et tulumaksuvabastusest saadav raha sõltub sissetulekust, mis omakorda mõjutab erineva sissetulekuga perede majanduslikku toimetulekut erinevalt.
Eksperdi sõnul tunnetavad sissetulekute kasvu positiivset mõju eelkõige kõrgema sissetulekuga inimesed, samas madalama sissetulekuga leibkondades on lisandunud tulude mõju tagasihoidlik. „Kui inimestest, kes teenivad 500-1000 eurot netopalka, vastasid enamuses, et neil ei jää raha rohkem kätte, siis üle 2000 euro teenijate hulgas vastasid sama umbes viiendik,“ lisas Uusküla.
Need, kellel jääb rohkem raha kätte, kasutavad seda enamasti igapäevaste tarbimiskulude katteks. „Kõrged energiahinnad, ebastabiilne geopoliitiline olukord ja kallinenud kütus on muutnud paarikümneeurose lisasissetuleku paljudele küllaltki nähtamatuks,“ sõnas Luminori peaökonomist.
Ligi neljandik ehk 24 protsenti inimestest plaanib oma lisaraha kulutada reisimisele ja 14 protsenti vastanutest soovib soetada mõne suurema eseme, nagu kodutehnika või mööbel, mida on varasemalt edasi lükatud. 13 protsenti vastanutest plaanib rohkem vaba aja tegevusi ja 12 protsenti vastanutest näeb, et raha läheb lastega seotud kuludele.
Lisaks tarbimisele mängib olulist rolli ka säästmine. Enam kui neljandik palgasaajatest paneb lisasissetuleku vähemalt osaliselt tuleviku tarbeks kõrvale, mis kinnitab, et kuigi 40 protsenti vastanutest suurendas maksumuudatuse tõttu oma sissetulekut, ei väljendu see ainult suuremas tarbimises, vaid ka soovis luua suuremat finantsilist kindlustunnet. Lisaks plaanib iga kahekümnes vastaja kulutada lisaraha kinnisvara ostmisele.
