SEB Baltikumi uuringust selgus, et töökaotuse puhul on Eesti inimesed Leedu elanikest märksa kehvemas seisus, sest rahalised puhvrid on väiksemad ja ebakindlus suurem, kirjutab BNS.
Ka kogumishoiuste andmed näitavad, et Eesti elanike säästud jäävad lõunanaabritega võrreldes kordades väiksemaks.
Ekspertide hinnangul peetakse üldiseks heaks praktikaks rahalist puhvrit, mis katab vähemalt kolme kuni kuue kuu hädavajalikud kulutused. Selline varu aitab toime tulla nii ootamatu töökaotuse, terviseprobleemide kui ka ajutiste majanduslike kriisidega ilma, et peaks kiiresti laenu võtma või igapäevaseid kulutusi järsult kärpima.
SEB Baltikumi uuringust selgus, et sissetuleku pidurdumisel tunnevad ennast kõige kindlamini leedukad. Koguni 18 protsenti Leedu elanikest suudaks oma rahalistest säästudest igapäevaseid kulusid katta kuni kolm kuud ja 24 protsenti kuni kuus kuud. Lausa 37 protsenti saab kulud kaetud aga üle kuue kuu. See viitab suhteliselt heale valmisolekule tulla toime ootamatute majanduslike vapustustega, nagu sissetuleku ajutine katkemine või suuremad ootamatud kulud.
Samas on Eestis kuni kolmekuuline rahaline puhver olemas 20 protsendil elanikkonnast ja kuni kuuekuuline puhver 19 protsendil. Enam kui kuus kuud suudaks ilma sissetulekuta elada 21 protsenti inimestest, kellest suurim osa elavad ja töötavad Harjumaal ja Tartumaal.
„Tulemuste läbilõige näitab, et Eesti inimesed hindavad end on majanduslikult keerukamates olukordades leedukatest vähem kindlustatuks. Lätlastega võrreldes oleme suuresti samal pulgal või mõnel juhul paremas seisus. Meie suurimaks probleemiks on aga see, et Eestis on märkimisväärne osa inimesi, kelle rahalised reservid on väga piiratud või puuduvad sootuks. Ligi iga viies inimene ütleb, et tal ei ole üldse sääste, samas kui Leedus näeme elanikkonnast sellises olukorras iga kümnendat inimest. See number on aastaga ka paari protsendipunkti võrra kasvanud,“ avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu. “Küllaga võib inimeste nägemus kuuekuulisest rahalisest puhvrist ja selle aja jooksul kaetavatest vajadustest olla erinev, mistõttu ei pruugi inimeste tajutav kindlustunne alati peegeldada tegelikku valmisolekut ootamatuteks olukordadeks,” lisas ta.
