Euroopa Liidus teatati vajadusest saada Ukrainalt julgeolekugarantiisid piirkonna tulevase julgeolekuarhitektuuri üle peetavate arutelude taustal. Vastava avaldusega esines Eesti välisminister Margus Tsahkna, kes rõhutas, et Euroopa julgeolek on vastastikune protsess ja nõuab kohustusi mitte ainult Kiievi partneritelt, vaid ka Ukrainalt endalt, vahendab Unian.
Avaldus kõlas ajal, mil toimuvad aktiivsed arutelud Ukraina julgeolekutagatiste üle pärast sõja lõppu. Varem on EL-is rõhutatud valmidust pakkuda Kiievile sõjalist ja poliitilist toetust, sealhulgas pikaajalisi julgeolekukohustusi.
Sellega seoses arutatakse formaati, kus julgeolekut käsitletakse kahepoolse protsessina – nii liitlaste kui ka Ukraina kohustustega.
„NATO ei räägi ainult sellest, et meie peame andma Ukrainale julgeolekugarantiisid, vaid ka sellest, et meie piirkond vajab julgeolekugarantiisid Ukrainalt, kuna Ukraina on praegu meie regiooni suurim, tõhusaim ja kogenum sõjaline jõud,” teatas minister.
Tsahkna rõhutas, et otsus jätta Ukraina „halli tsooni“ annaks Venemaale võimaluse jätkata oma agressiooni Euroopa mandril:
„Seetõttu peame me käsitlema seda kompleksselt, sest need „hallid tsoonid“, neutraalsed riigid või puhvertsoonid – kuidas me neid ka ei nimetaks – on Putinile vaid roheline tuli jätkata agressiooni Euroopa vastu. Seega peaksime teadvustama, et see on ka meie võimalus.“
Seega rõhutatakse EL-is üha sagedamini vastastikuste garantiide vajalikkust tulevase julgeolekusüsteemi raames, mis kujuneb välja pärast Ukraina sõja aktiivse faasi lõppu.
