Välisminister Margus Tsahkna ütles Eesti NATO-ga ühinemise 22. aastapäeva puhul, et NATO on jätkuvalt Eesti julgeoleku üks olulisemaid nurgakive ning viimase aja sündmused on näidanud alliansi suutlikkust täita talle seatud ootusi, kuid liitlastel tuleb kaitsekulutusi siiski suurendada, kirjutab BNS.
„Eesti NATO-ga ühinemisest möödunud 22 aastaga on julgeolekuolukord maailmas märkimisväärselt muutunud, kuid ka viimase aja sündmused – näiteks Vene hävitajate jultunud õhuruumi rikkumine Eesti kohal mullu septembris, aga ka Lähis-Ida sõjategevusest lähtuv oht NATO liitlastele sealses piirkonnas – on kinnitanud, et NATO tegutseb liitlaste julgeoleku kindlustamiseks otsustuskindlalt ja täpselt nii, nagu kokku lepitud,“ vahendas välisministeerium Tsahkna sõnu.
Tsahkna hinnangul on kõige olulisem hoida Atlandi-ülesed suhted tugevana ning suurendada liitlaste kaitsekulutusi. Senisest suuremad investeeringud kaitsesse on tema sõnul hädavajalikud, et NATO suudaks ka tulevikus edukalt liitlaste julgeolekut kindlustada ja seista vastu ohtudele 360 kraadi ulatuses. Esmajoones tuleb aga silmas pidada kõige tõsisemat ja pikaajalisemat ohtu, mida kujutab alliansile Venemaa. Tsahkna lisas, et Eesti kaitsekulutused ületavad juba tänavu 5 protsenti sisemajanduse koguproduktist ning sama tasemeni peaksid jõudma ka teised liitlased.
„Eesti kaitsekulutused ületavad juba tänavu 5 protsenti SKP-st ja see on tase, mille peavad kiirkorras saavutama kõik NATO liitlased, et tagada kõikide vajalik võimete olemasolu. Juulis Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel on liitlastel oluline näidata konkreetset edasiminekut kaitsekulude suurendamisel,“ märkis Tsahkna, kelle sõnul oleks NATO tugevdamiseks oluline ka Ukraina täieõiguslik liitumine.
„NATO on lubanud, et Ukraina saab NATO liikmeks ja ühinemine annaks Ukrainale kõige kindlama julgeolekugarantii. Samal ajal tugevdaks see tervikuna ka NATO-t, mille liikmeks oleks reaalse sõjakogemusega riik, kes on ka praegu Lähis-Idas toimuva sõjategevuse ajal näidanud, et tal on teadmised ja tehnoloogia, mida ei valda keegi teine. Sellise sõjalise jõu liitumine NATO-ga oleks alliansi jaoks suur võit,“ selgitas Tsahkna.
Välisminister meenutas Eesti NATO-ga ühinemise aastapäeval ka seda, et Eesti hakkas kollektiivkaitsesse panustama juba enne alliansiga liitumist.
„Eesti alustas osalemist NATO mitmerahvuselisel missioonil ISAF juba 2003. aastal, kus eestlased teenisid koos Ühendkuningriigi üksustega peamiselt Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis,“ ütles Tsahkna. „Elanike arvu kohta maksime selle eest kõige kõrgemat hinda, sest kaotasime Afganistanis üheksa oma sõdurit.“
