Euroala väliskaubanduse bilanss oli jaanuaris 1,9 miljardi euroga puudujäägis, aasta varem samal kuul oli puudujääk 1,4 miljardit eurot.
Eksport euroalalt langes jaanuaris aastavõrdluses 7,6 protsendi võrra 215,3 miljardile eurole, import vähenes 7,3 protsenti 217,2 miljardile eurole, selgub Eurostati andmetest.
Möödunud aasta detsembris oli Euroala kaubandusbilansi ülejääk 11,2 miljardit. Kuuvõrdluses tulenes negatiivne muutus peamiselt masinate ja sõidukite sektorist, kus ülejääk langes 13,2 miljardilt eurolt 1,6 miljardile eurole.
2025. aasta jaanuariga võrreldes sõltus muutus mitme sektori kõikumistest: kemikaalide ja nendega seotud toodete sektoris vähenes ülejääk märkimisväärselt – 24,6 miljardilt eurolt 16,7 miljardile eurole; masina- ja sõidukisektoris täheldati 4 miljardi euro suurust ülejäägi langust. Energeetikasektori olukord eevastu paranes, selle puudujääk vähenes 26,2 miljardilt eurolt 2025. aasta jaanuaris 19,2 miljardi euroni 2026. aasta jaanuaris.
Eksport Euroopa Liidust (EL) langes jaanuaris aasta varasemaga võrreldes 10 protsenti, 189,2 miljardile eurole. Import vähenes samal ajal 9,5 protsenti 195,1 miljardile eurole. Seega oli EL-i kaubandusbilansi puudujääk ülemöödunud kuul 5,9 miljardit eurot, aasta varem aga 5,4 miljardit eurot.
Kuna Ameerika Ühendriigikidega vähenes aasta esimesel kuul tugevalt nii import kui eksport, tõusis EL-i suurimaks kaubanduspartneriks taas Hiina. Import Hiinast kasvas aastavõrdluses 1 protsendi võrra, eksport aga langes 4,7 protsenti. EL-i ja Hiina kaubandusbilansi puudujääk süvenes 2025. aasta sama kuu 31,3 miljardilt eurolt 32,5 miljardi euroni.
2025. aasta jooksul kasvas kaupade väljavedu 2024. aastaga võrreldes euroalalt 2,4 protsenti pea 2,94 triljoni euroni, kaupade import suurenes 2,8 protsenti 2,79 triljoni euroni. Euroala kaubandusbilansi ülejääk oli 149,9 miljardit eurot, aasta varem aga 159 miljardit eurot. Perioodi euroala sisene kaubavahetus suurenes 2 protsendi võrra 2,67 triljoni euroni.
