Lõuna-Korea kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace teatas ennatlikult 40-millimeetrise laskemoona tehase ja soomustehnika hooldus- ja remondikeskuse rajamisest Eestisse; paraku teeb ettevõte investeeringu vaid siis, kui Eesti eelistab nende Redbacki lahingumasinaid käimasolevas hankes, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Hanwha ei ole Eestile võõras ettevõte. Eesti on neilt ostnud K9 Kõu liikurhaubitsaid ja sõlmitud on ka leping K239 Chunmoo mitmikraketiheitjate ostmiseks. Möödunud reedel teatas ettevõte aga ligikaudu 100 miljoni euro suurusest otseinvesteeringust Eesti kaitsetööstusesse, mille majanduslik mõju võib ettevõtte hinnangul ulatuda umbes 160 miljoni euroni, mis tähendab, et kogu paketi väärtus võib küündida kuni 260 miljoni euroni.
Sinna 100 miljoni sisse on arvestatud Chunmoode müügiga kaasnenud kokkulepe investeerida viiendik hankelepingu kogumaksumusest Eesti tööstusesse. Kuid ettevõte lubas ka palju muud.
Suurim üksikinvesteering on ligikaudu 25 miljonit eurot, et rajada Eestisse tehas, mis toodab 40-millimeetrist laskemoona, ja umbes 23 miljoni euro suurune investeering kompetentsikeskuse rajamiseks Eestisse, mis võimaldab iseseisvalt hooldada ja remontida oma K9 Kõu liikurhaubitsaid, K239 Chunmoo mitmikraketiheitjaid. Ning ka nende jalaväe lahingumasinaid AS21 Redback, mida Eestil pole.
Pressiteade osutus aga blufiks ning kindlat plaani laskemoona ja soomustehnika hooldustehast rajada pole. Heast tahtest ei ehitata mingit tehast. Investeering tehakse vaid siis, kui Eesti neid eelistab käimasolevas lahingumasinate hankes, kus on teisigi pakkujaid.
«Paketi teised osad — näiteks laskemoonatehas, tippkeskus, varustustoetus ning lahingujuhtimissüsteemi ühisarendus — on seotud jalaväe lahingumasinate programmiga. Kui Eesti otsustab teha Hanwha Aerospace’iga koostööd lahingumasinate puhul, eeldame, et need arutelud liiguvad edasi kiiremas tempos,» kommenteeris lakooniliselt Postimehele Hanwha esindaja Danny Oh.
«See on justkui nende visioon ja pakkumine, millel pole riiklike lepinguid taga,» võtab asja kokku Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse meedianõunik Krismar Rosin.
Eestil on aga valikus erinevaid lahingumasinate tootjad. Neist üks on rootslaste BAE Systems, mille CV90 lahingumasinad kasutatakse juba praegu. Lisanduvad ameeriklaste kaitsetööstusettevõtte tütarfirmad General Dynamics UK ja General Dynamics EU, kes pakuvad vastavalt jalaväe lahingumasinaid Ajax ja ASCOD ja Hanwha masinad Redback.
«Otsuseid ei ole tehtud. [Praegu] ollakse endiselt ettevalmistavas faasis, et erinevaid tootjaid, indikatiivseid maksumusi ja eeldatavaid elutsüklikulusid hinnata,» sõnas Rosin Postimehele.
Rosin ütles, et mingisugune suurinvesteering tuleb Eestisse igal juhul, see on osa jalaväe lahingumasinate hankelepingust, kus on kirjas protsent, kui suur osa tuleks investeerida Eesti kaitsetööstusesse. «Milliselt ettevõttelt, mis summas ja millise sisuga investeering – see on lahtine, kuni lähema paari kuu jooksul saame otsuse tehtud,» kommenteeris ta. «Mis puudutab lõhkeainetehaseid ja koostöömemorandumeid, nendest on riik huvitatud ainult tingimusel, kui me soetame nende lahingmasinaid. Praegu sellist otsust pole.»
Kõigele lisaks allkirjastas 2025. aasta lõpus Eesti koos Põhjala Koalitsiooni kuuluva Soome, Leedu, Madalmaade, Norra ja Rootsiga Helsingis koostöökokkuleppe, et tihendada omavahelist koostööd CV90 uue põlvkonna lahingumasinate väljatöötamise ja tulevase võimaliku hankimise osas, kuid sellega ei kaasne ostukohustust.
«Kokkulepe on eelduseks, et saada detailsemat infot lahingumasinate maksumuse ja tarneaegade kohta. Koalitsiooniga liitumata peaks Eesti vajadusel soetama neid üldises järjekorras, mis tooks kaasa märgatava tarneaja pikenemise,» vastas Postimehele Rosin.
Ehk milliseid lahingumasinaid ostab Eesti, on veel täiesti lahtine. Täiesti lahtine on ka lõunakorealaste võimalik suurinvesteering. Hanwha pressiteatest jääb aga lihtsale vaatajale mulje, et Eesti hanget üritatakse mõjutada. 100-miljonilise investeeringu teade sai palju tähelepanu ja elab juba oma elu.
Firma pressiesindaja Oh ütles küll, et märkimisväärne osa nende koostööst Eesti ettevõtetega liigub juba edasi, sõltumata sellest, kes võidab lahingumasinate hanke.
«Teeme aktiivselt koostööd Milrem Roboticsiga mehitamata maismaasõidukite arendamisel ning ettevõtetega Frankenburg Technologies ja Marduk Technologies droonitõrjesüsteemide vallas,» sõnas firma esindaja.
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe kommenteeris Postimehele, et Hanwha lükke tagant võib välja lugeda mõjutustaktikat. «See on suurkorporatsioonide üks viis, kuidas siis võib-olla mõjutada kohalikke otsustajaid. Äri on äri. Eks kõik ju kasutavad selles mõttes erinevaid vahendeid, mis võivad olla eetilised ja mõnikord vähem eetilised,» sõnas Koidumäe. «Nad saavad öelda seda, et jah, oleme valmis tegema selle pakkumise, mis ongi selline natukene mõjutusoperatsioon, et tekitada teatud survet siin otsustajatele.»
Tema sõnul vaatavad välistootjad aktiivselt ringi, kus riikides kaitseinvesteeringud kasvavad, kuhu saab turustada oma tooteid, millised on need võimevajadused. Suurim huvi on massiivsete hangete peale, kus hangitakse süsteeme mitmekümneks aastaks, nagu ka näiteks lahingumasinate hanke puhul.
«Nad teevad oma pakkumisi ja ka sellest tulenevalt, kuna konkurents on tihe, katsuvad erinevaid mõjutusvahendeid – on siis läbi meedia, nagu see Hanwha näitel,» rääkis Koidumäe. «Loodan, et meie otsustajad teevad tarku valikud, neid, mis on kõige paremad Eesti kaitsevõimele.»
