Et mittetulundusühing Eesti Suurkiskjad vaidlustas kohtus keskkonnaameti korralduse, jõuti tänavu Eestis karujahti pidada vaid umbes kuu aega; jahimehed näevad selles piirangus ohtu, et jõudsalt paljunevad karud hakkavad kevadel inimestele senisest veel suuremat muret valmistama, kirjutab BNS viitega Sakalale.
Nagu Viljandimaa jahimeeste liidu ja Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe Sakalale ütles, on karud praegu juba valdavalt talveunes ja seega inimestele erilist ohtu ei kujuta, ent asjaolu, et karujahi peatamise tõttu jõuti Eestis küttida ainult 28 looma keskkonnaameti paikapandud 110-st, on suur murekoht.
Keskkonnaamet on hinnanud Eesti karude arvukuseks umbes 1000 looma, aga jahimeeste meelest on nende arv vähemalt 1200 ja korrigeeritud arvamushinnangu põhjal isegi 1400. Vahtramäe tõdes, et karude suur hulk on järjest suurem oht inimestele ja koduloomadele, ehkki valdavalt on karud siiski taimetoidulised.
“Noored karud lõhuvad silopalle,” tõi Vahtramäe näiteks. “Nad kuulevad nendes olevat käärimise mulksumist ja lähevad uudistama, käärimine saab niimoodi aga rikutud ja heinavaru läheb raisku.”
Teiseks mureks nimetas Vahtramäe rünnakuid mesilatele, aga neid on tema sõnutsi võimalik minimeerida, kui mesilasgruppide ümber paigaldada viie traadiga elektrikarjus.
Ühtlasi on Vahtramäe sõnutsi järjest enam risk, et inimene võib karu küüniste vahel viga saada. “Kui inimene jääb emakaru ja tema poegade vahele, siis võib karu asuda oma poegi kaitsma ning rünnata, tavaolukorras meie pruunkaru seda ei tee,” lausus ta ning rääkis, et Rumeenias on olnud viimasel ajal päris palju juhtumeid, kus inimesed on karu tõttu viga saanud. “Karude arvukus on seal väga suur, turistid söödavad neid tee ääres. On teada juhtum, kus üks mootorrattur karule süüa andis ja too ta maha murdis. Itaalias mägedes viskasid turistid karudele hotelli rõdult süüa, hiljem kohalik metsaülema poeg läks jooksuringile, emakaru magas põõsa taga raja lähedal ja murdis ta maha.”
Niisuguseid hoiatavaid juhtumeid on Vahtramäe kinnitusel olnud ka mõnes muus Euroopa riigis, veel rohkem aga Jaapanis, kus poole karude populatsioonist moodustavad pruunkarud ja teise poole nendest märksa agressiivsemad grislid.
Suurkiskjate uurija Peep Männil kinnitas, et karude rünnakuid on Rumeenias ette tulnud, ning ütles, et neid on olnud ka Slovakkias. Temagi meelest kipub praegu Eestis karude arvukus ületama kriitilist piiri ning erinevate konfliktide tõenäosus karu ja inimese vahel kasvab.
“Karude arvukus on Eestis kasvanud pikka aega, aga üsna aeglaselt, sest pidevalt kütiti neid mõistlikult. Viimaste aastate suurema küttimisega sai kasvu kiirust oluliselt pidurdatud. Aga tänavune jahi peatamine kohtu otsusega suurendab asurkonna kasvu kiirust,” rääkis Männil.
Karude aastane juurdekasvupotentsiaal on Männili hinnangul üle 10 protsendi. Nagu ta ütles: juhul kui karude arvukuseks Eestis pidada 1000 looma, siis tänavu jõuti sellest küttida vaid kolm protsenti, seega võib järgmistel aastatel oodata veel kiiremat kasvu.
Männili arvates oleks olnud tänavu mõistlik keskkonnaameti kehtestatud norm täis küttida. “Karude arvukus on praegu teatud piirkondades kahtlemata väga suur ja osa huvigruppide jaoks ületanud sotsiaalse taluvuspiiri,” kõneles ta. Tema sõnutsi oli karude arvukus 20 aastat tagasi üsna väike, aga seejärel kütiti neid üsna tagasihoidlikult ja arvukus kerkis. “Viimastel aastatel on neid hakanud emigreeruma ka Lätti, kus vahepeal üsna karuvabalt elati.”
Männil ütles, et see on olnud looduskaitse edulugu, aga nüüd on karude arvukus jõudnud selle piirini, kus tuleks hakata seda rohkem piirama, et karudega seotud mured liiga suureks ei paisuks.
