Ukraina pool on valmis nõustuma demilitariseeritud tsooni loomisega Donbassis, mis näeb ette Ukraina ja Vene vägede väljaviimist mõlemalt poolt rindejoont, kirjutab UNIAN viitega Le Monde’ile.
Nagu väljaanne märgib, rõhutab Ukraina presidendi kantselei nõunik Mõhailo Podoljak, et selline samm nõuab seiremissioonide kaasamist ja on võimalik vaid vägede vastastikuse väljaviimise tingimusel.
„Demilitariseeritud tsoon peab eksisteerima mõlemal pool eraldusjoont. Tuleb loogiliselt ja juriidiliselt määratleda, kas välja viiakse kõik relvaliigid või ainult raskerelvastus. Potentsiaalsete rikkumiste vältimiseks peavad kohal olema seiremissioonide esindajad ja väliskontingent, et tagada põhimõtete ja kokkulepete järgimine,“ selgitas Podoljak.
Mõhailo Podoljaki sõnul saab demilitariseeritud tsoonist kokkulepete täitmise kontrolli ja vaatluse instrument ning Ameerika Ühendriikide osalemine vaatlusjõududes võimaldab jälgida vägede liikumist ja tagada eraldusjoonest kinnipidamise.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz tunnistas, et Ukraina on nüüd „valmis“ territoriaalseteks järeleandmisteks. Tema sõnul on „ettepaneku“ väljatöötamisega liitunud ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer.
Väljaanne võrdleb tulevast ala Põhja- ja Lõuna-Korea vahelise demilitariseeritud tsooniga, mis eksisteerib 1953. aastast. Ukraina puhul oleks tsoon oluliselt pikem ja sügavam, hõlmates Donbassi võtmetähtsusega strateegilist piirkonda, mis on osaliselt Vene okupatsiooni all alates 2014. aastast.
Lisaks nõuab Kiiev, et Venemaa maksaks Ukraina purustamise eest. Panus taastamisse on rahuleppe kohustuslik punkt. Podoljak sõnab:
„Agressor peab andma panuse taastamise rahastamisse; see on sõja lõpetamise kohustuslik element. Muidu jääb talle tunne, et ta saab konfliktist ainult kasu.“
Samas täpsustas president Zelenskõi kommunikatsiooninõunik Dmõtro Lõtvõn ajakirjanikele antud kommentaaris, et Le Monde ei edastanud Podoljaki avaldust päris korrektselt, väites, et Ukraina on demilitariseeritud tsooni tingimusega juba nõustunud.
„Mõhailo ütles neile üldjoontes seda, et arutada võib erinevaid asju, kuid küsimus on alati detailides, kuidas see töötama hakkab. Kas Ukraina nõustus või mitte – seda saab otsustada vaid kõrgeimal poliitilisel tasandil või Ukraina rahva poolt, eile ütles president seda ajakirjanikele,“ märkis Lõtvõn.
Mida pakub USA
USA-le saadetud dokument sisaldab kolme osa: sõja lõpetamine, Euroopa julgeolekuarhitektuuri loomine ja Ukraina taastamine.
„Järeleandmised, millele Zelenskõi läks, on keerulised otsused; kaks osa, mis puudutavad julgeolekugarantiisid ja taastamist, sarnanevad mõneti lohutusauhindadega, et pilli oleks kergem alla neelata,“ märkis üks Euroopa diplomaat.
Samal ajal esitas Donald Trump Ukrainale „jõuluultimaatumi“, kritiseerides presidendivalimiste puudumist ja süüdistades Kiievit läbirääkimiste ummikseisus.
USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ukraina esindajate võimalik kohtumine on kavandatud lähipäevil Pariisis, et kooskõlastada seisukohad ja valmistada ette praktilised sammud demilitariseeritud tsooni loomiseks ja konflikti edasiseks lahendamiseks.
