President Alar Karis kiitis kolmapäeval heaks viis seadust, mis puudutavad patareide ja akude käitlemist, kemikaalidega seotud suurõnnetustest teavitamist, ülemaailmse postiliidu tegevust, haigus- ja töötuskindlustushüvitise maksmist ning sunniviisilise kadumise juhtumite tõkestamist, kirjutab BNS.
Jäätmeseaduse muutmise seadus aitab vähendada patareide ja akude CO₂e jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel. Patarei- ja akutootjaid esindavad tootjate ühendused peavad suurenevate patarei- ja akujäätmete kogumisele seatud sihtarvude saavutamiseks tõhustama oma kogumissüsteeme ja panustama senisest enam teavitustegevusele.
Kemikaaliseaduse muutmise seadus puudutab avalikkuse, sealhulgas naaberettevõtete teavitamise kohustust ning ametiasutuste ülesandeid ja koostööd suurõnnetuste uurimisel. Samuti väheneb ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete halduskoormust, kuna kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti infosüsteemis.
Ülemaailmse postiliidu (UPU) Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadusega ratifitseeritakse liidu 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut, milleks on üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatustega täpsustatakse UPU juhtorgani rolli, tõstetakse eelarve piirmäära ning kohandatakse postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegu on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike.
Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus soodustab inimeste tööellu naasmist ja parandab ravikindlustusele ligipääsu. Seadusega muudetakse haigushüvitise arvutamise korda rasedate puhul, lõpetatakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samal ajal maksmine ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi, kaotades senised lepingu sõlmimise piirangud. Pikaajalise haigusega inimene saab seadusega õiguse naasta tööle osalise koormusega või töötada kergendatud tingimustel pärast 30 päeva kestnud haiguslehte.
Inimesi sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse kohaselt ühineb Eesti rahvusvahelise konventsiooniga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 2006. aastal. Konventsiooniga ühinemine näitab Eesti tahet ja valmidust tõkestada sunniviisilise kadumise juhtumeid ning abistada selle kuriteo võimalikke ohvreid, tagades neile õiguse heastamisele ja õiguskaitsele. Võitlus karistamatusega on seletuskirja järgi Eesti välispoliitika üks prioriteete ning konventsiooniga ühinemine on sellega kooskõlas.
