Alates 10. jaanuarist 2026 jõustub Eestis kalapüügiseaduse muudatus: eraisikud saavad ilma ostu-müügidokumentideta müüa korraga mitte rohkem kui 10 kg (praegu on piiriks 30 kg) kala ning Läänemerest püütud lõhe puhul säilib piirang – mitte üle kahe kala päevas. Kehtestatakse kohustus fikseerida mitte ainult püütud, vaid ka tagasi lastud kala ning toodangu päritolu kontroll muutub rangemaks. Rikkumiste eest on ette nähtud trahvid kuni 50 000 eurot füüsilistele isikutele ja kuni 400 000 eurot ettevõtetele, korduvate rikkumiste korral on summad veelgi suuremad. Lisaks sellele hakatakse jälgima ka kalapüügilaevade liikumist. Keda uued reeglid täpsemalt puudutavad, uuris MK-Estonia.
MK-Estonia toimetuse poole pöördus Valentin (48). Ta rääkis, et kuulis tulevaste reeglite kohta uudistest ja soovib, et talle selgitataks need lihtsas keeles ja inimlikult lahti.
Tema sõnul ostab ta paar korda aastas kala “otse paadilt” suuremas koguses – pere tarbeks ja hoidiste tegemiseks – ning muretseb nüüd, kas tavalisest ostust ei saa probleemide allikat.
“Nagu ma aru sain, saavad kalurid alates 10. jaanuarist 2026 müüa eraisikutele ilma ostu-müügidokumentideta korraga kuni 10 kg, Läänemere lõhet aga mitte rohkem kui kaks kala päevas,” ütleb Valentin. “Aga kuidas see praktikas tavalise ostja jaoks toimib?”
Teda teevad murelikuks dokumendid ja kontroll. Valentin küsib, kas ostja peab tingimata saama kalurilt mingi dokumendi (tšekk, saateleht, päritolutõend) ja kas see peab tal kaasas olema, kui ta kala koju viib.
Ta küsib ka: “Kus täpselt kontrolli teostatakse – sadamas, kai ääres või teedel transportimise ajal? Ja mis juhtub siis, kui dokumente pole – kas trahvitakse ostjat, müüjat või mõlemat?”
Eraldi küsimus puudutab “liigseid gramme”. Valentin tunnistab, et alati ei ole lihtne täpselt 10 kg sisse mahtuda: “Kuidas kaalu arvestatakse – kas terve kala või roogitud kala? Kas arvestades pakis olevat jääd/vett? Ja kui tuleb 10,5 kg – kas see on kohe tõsine rikkumine või on olemas mõistlik eksimisruum?“
Samuti tunneb ta huvi liikide vastu: “Kuulsin lõhe piirangust – kaks kala. Aga kuidas on teiste liikidega? Kas trahvid sõltuvad kala liigist või arvestatakse kõike ühtemoodi? Näiteks, kas haruldased ja invasiivsed liigid, ütleme, must mudil, erinevad millegi poolest?”
Valentin palub selgitada: kas on lubatud osta ühel päeval 10 kg kahelt erinevalt kalurilt; kas on lubatud täna 10 kg, homme veel 10 kg – ja kas seda ei loeta seaduse eiramiseks?
“Kui pere vajab kohe 15–20 kg, kas piisab sellest, et müüja vormistab dokumendid, või peab ka ostja midagi allkirjastama?“ lisab ta.
Lisaks on mees kuulnud „digitaalsetest“ lahendustest ega mõista, kas see puudutab tavainimesi: “Räägitakse aruandlusest ja mingitest laevade jälgimissüsteemidest. Kas ostja peaks oma ostu kusagil registreerima, või on see täielikult kaluri vastutusala? Ja mida teha, kui süsteem annab vea – kellel on õigus ja kuidas seda tõestada?”
Lõpetuseks palub Valentin selgitada muudatuste olemust ja eesmärki. Ta ütleb, et toetab ausaid reegleid ja looduskaitset, kuid soovib mõista loogikat: “Kas see on lugu võitlusest “halli” turuga? Või suurendab see bürokraatiat ja hindu inimeste jaoks? Ja millistel juhtudel määratakse praktikas suuri trahve – kas see on reaalne risk tavaliste pereostude puhul või ainult tõsiste rikkumiste korral?”
Miks just 10 kg ja milleks seda tehakse?
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin rõhutab, et kehtestatud piirang on EL-i tasandi norm.
Tema sõnul on tegemist Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu määrusega nr 1224/2009 (kontrollimäärus), mille muudatused algatas Euroopa Komisjon 2018. aastal. Vastu võeti need 2024. aasta alguses ja jõustuvad 10. jaanuaril 2026. aastal.
Märtin selgitab, et kooskõlastamise protsessis kaaluti erinevaid variante: “Eesti algne ettepanek oli jääda praegu kehtiva 30 kg piirmäära juurde. Määruse eelnõu kolmepoolsetel läbirääkimistel (Euroopa Komisjon, Euroopa parlament, Euroopa liidu Nõukogu eesistuja Rootsi) lepiti kokku koguses 10 kg, lõhe puhul 2 lõhet.”
Tema sõnul ei pooldanud Eesti 5 kg ettepanekut, kuna suuremate kalaliikide (näiteks lõhe, mille keskmine kaal ongi ligi 5 kg) on 5 kg liiga väike kogus.
“Eesti jaoks on oluline, et kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistuseta müüa, oleks eratarbijale piisav ning samal ajal ei võimaldaks väikeettevõtjal müügiteatise nõudest mööda minna,” selgitab ta.
Eraldi rõhutab ta, et see määrus ei ole Eesti ministeeriumi algatus.
Mis puudutab oodatavat majanduslikku mõju, tuletab nõunik meelde: “Euroopa Komisjoni on hinnanud, et omatarbeks ostmise piirmäära vähendamine 10 kilogrammile vähendab ebaseaduslikult püütud kala müümist.”
Tema sõnul tulenevad muudatused tingitud Euroopa kontrollikoja etteheidetest. Kontrollimäärus sisaldab tervet rida muudatusi, mille põhjendusteks on toodud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika puudujääkide kõrvaldamine ja sidususe loomine muude poliitikatega.
Turuosaliste ja kodanike teavitamise osas räägib Märtin standardsetest tegevustest: “Plaanis on tavapärased teavitustegevused tavapärastes kanalites. Eelnõud saadetakse kalurite ja harrastuspüüdjate esindusorganisatsioonidele tutvumiseks. Lisaks teeb ministeerium pressiteated, kus tuuakse välja peamised õigusaktide muudatused. Keskkonnaamet järelevalveasutusena informeerib samuti kodanikke.”
Rakendamine praktikas
Nõunik nendib: ostudokumentideta müüdava kala osa on keeruline hinnata.
Tema sõnul peab iga kaubaga olema dokument kaasas ja Kalapüügiseaduses on nõutud vastavad dokumendid, kui kogus on suurem kui omatarbeks ostmise piirmäär.
Kontrollist rääkides märgib Kaire Märtin, et uusi erimeetmeid ei kavandata: “Keskkonnaamet kontrollib seda nõuet tavapärase rutiinse kontrolli käigus.”
Rääkides vastutusest kalade arvestuse ja päritolu vormistamise reeglite rikkumise eest, sealhulgas müügist isiklikuks tarbimiseks, viitab Märtin kalandusturu korraldamise seaduse § 76¹ ja Kalapüügiseaduse § 88¹: “§ 76¹ sätestab karistuseks kuni 100 trahviühikut füüsilisele isikule (kuni 800 €) ja kuni 3200€ juriidilisele isikule. Kui suur trahv täpselt määratakse, on Keskkonnaameti järelevalveametniku kaalutlusotsus.”
Seejuures lisab ta, et on olemas “tõsise rikkumise” kriteeriumid: “Kui müüakse kala omatarbeks 20 kg ja enam või kui müüakse üle 10 kg ja selle väärtus on 1000€ ja enam, siis tuleb kohaldada Euroopa liidu kontrollimääruse sanktsiooni, milleks on kuni viiekordne kalapüügitoodete väärtus ja korduva rikkumise korral kahe aasta jooksul kuni kaheksakordne kalatoodete väärtus. Nimetatud lävendid 20 kg ja 1000€ tulevad samuti EL-i kontrollimäärusest ja on seega Eestile otsekohalduvad.”
Vastates küsimusele trahvide sõltuvuse kohta kala liikidest, selgitab ta: “Tõsise rikkumise puhul sõltub trahvimäär kalapüügi toote väärtusest.”
Mis puudutab tehnoloogilisi lahendusi ja digitaalseid süsteeme, rõhutab Kaire Märtin, et elektrooniliste püügiandmete kogumiseks on vastavad elektroonilised süsteemid juba olemas: “PERK kutselistele kaluritele ja esmamüüjatele, ERS üle 12 m kalalaevadele.”
Samal ajal on kogu tarneahela ja vesiviljelustoodete jälgitavuse elektrooniliste andmete kogumise süsteem veel kujunemisjärgus: “Diskussioon on veel pooleli. See ahel hõlmab väga paljusid etappe, alates püügireisist kuni jaemüügini. Lõplikku otsust veel pole, kas tulevikus on kõik etapid ühes infosüsteemis või jääb midagi ettevõtete endi süsteemide katta.”
Peamine, mida peab teadma
Alates 10. jaanuarist 2026. aastal jõustuvad Eestis Kalapüügiseaduse muudatused. Peamine praktiline tulemus on vastutuse karmistamine ja “kruvide pingutamine” dokumentidega kinnitamata kala osas.
Tõsiste rikkumiste eest tõstetakse trahvide ülempiir füüsilistele isikutele kuni 50 000 euroni ja juriidilistele isikutele kuni 400 000 euroni – või kuni summani, mis on võrdne rikkumise tulemusena saadud viiekordse kasumiga.
Kui kolme aasta jooksul pärast karistuse määramist leiab aset korduv rikkumine, suureneb ülempiir: füüsilistele isikutele kuni 100 000 euroni ja ettevõtetele kuni 800 000 euroni.
Eraldi säilib vastutus harrastuspüügi aruandluse rikkumiste eest – kuni 100 trahviühikut (praegu on 1 ühik = 8 eurot).
Samal ajal muudetakse ka “käiberežiimi” ennast: ilma ostu-müügidokumente vormistamata saab kalur eraisikule müüa korraga mitte üle 10 kg (praegu on piiriks 30 kg).
Läänemerest püütud lõhele kehtib eraldi piirang – mitte rohkem kui kaks kala päevas.
Reformi loogika on lihtne: mida keerulisem on dokumentideta kala transportida ja hoida, seda väiksem on selle osakaal turul. Andmete kogumiseks täiustatakse riiklikku süsteemi www.kalaluba.ee (eeldatav maksumus – 40 000 eurot).
Kuidas hakatakse laevu jälgima?
Jälgimine kehtestatakse etapiviisiliselt: alates 10. jaanuarist 2026. aastal – laevadele alates 12 m; veel kahe aasta pärast – 9–12 m pikkustele laevadele ja 2030. aastaks – kõigile kalapüügilaevadele.
Praktikas näeb see välja nii: pardale paigaldatakse sertifitseeritud saatja, mis hakkab automaatselt satelliitside kaudu edastama laeva koordinaate, kurssi ja kiirust.
Andmed laekuvad järelevalveasutustele, kus neid hakatakse võrdlema lubatud püügipiirkondade ja püügiaruannetega.
Signaal ei sõltu meeskonna tegevusest; seadme väljalülitamise katsed loetakse rikkumiseks. Rikke korral on kapten kohustatud edastama andmed alternatiivsel viisil ja kõrvaldama rikke enne merele minekut.
27. septembril külastas Eestit kalanduse ja ookeanide volinik Kostas Kadis. ETV saates “Aktuaalne kaamera” rõhutas ta muudatuste tähendust: “See on meie õiguslik vahend, et jälgida meie kalandust: kas toimub ülepüük, kas jälgitavus on tagatud, kas me majandame oma kalavarudega õigesti? Ja mis kõige tähtsam – see õigusakt aitab meil koguda täpseid ja usaldusväärseid andmeid, informatsiooni, mis on teadlastele väga kasulik. Ma ei räägi konkreetselt Eestist, vaid Läänemerest tervikuna, kuid viimastel aastatel on täheldatud valeandmete esitamise ja ülepüügi juhtumeid.”
Kommentaar
Olav Avarsalu, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas
Keskkonnaameti jaoks on tähtis kala jälgitavus püügist kokkuostuni.
Praegu lubatud 30 kg piirist kinni pidamist on Keskkonnaameti järelevalveinspektorid kontrollinud ennekõike värske kala transpordil, kui kaubikus olev kalakogus on ilma päritolu tõendavate dokumentideta ja ostetud just isiklikuks tarbeks.
Sadamas kalurilt eraisikule müüdavat kalakogust me reeglina eraldi ei kontrolli ja seni probleeme pole ka kohanud.
Enamasti 10 kilogrammi kala ööpäevas katab ka eraisiku soovi ning vajaduse.
Kommentaar
Reigo Rohesalu, Pepekala OÜ poe esindaja
Meie poele need muudatused märgatavat mõju ei avalda. Ka ei tohiks need põhimõtteliselt mõjutada hindasid.
Meie jaoks on tähtis toodete päritolu dokumenteerimine ja jälgitavus ning seda me ka teeme regulaarselt, olenemata kogustest.
Kõige suuremat mõju tunnevad ilmselt just kalurid. Ka meie logistikas ei muutu midagi.
Mida tohib ja mida ei tohi oktoobris?
• Alates 15. oktoobrist hakkab kehtima keeld merisiia püügile Pärnu jões.
• Alates 20. oktoobrist hakkab kehtima keeld lõhe ja meriforelli püügile Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel.
• Alates 25. oktoobrist hakkab kehtima keeld siia püügile Ruhnu saare ümber meres alla 20 meetri sügavusel.
