Et ruume jaheneva ilmaga ohutult kütta, on hädavajalik küttesüsteeme hooldada ja puhastada, kirjutab BNS.
Iga majaomanik peab hoolitsema selle eest, et kütteseadmeid hooldataks piisavalt sageli, vältimaks tahmapõlengu ohtu. Vastavalt Tuleohutuse seadusele tuleb kodudes kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas.
Eramajades, suvilates ja abihoonetes kasutatavaid kütteseadmeid tohib iseseisvalt puhastada, kuid üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast. Korstnapühkija esitab seejärel puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast. Korterelamute, ridaelamute ja tootmishoonete küttesüsteeme peab aga professionaalne korstnapühkija kontrollima igal aastal.
Kui hoonet köetakse peamiselt talvisel ajal, on parim aeg ahju, kamina või pliidi puhastamiseks kohe pärast kütteperioodi lõppu, s.t kevadel-suvel. Sellisel juhul jääb piisavalt aega, et teha vajalikud remonditööd enne uue kütteperioodi algust. Kui kütet kasutatakse näiteks ka suvel, on parim aeg puhastamiseks sügis.
Kui puhastamata küttesüsteemi jääb tahma, siis tekkiva niiskuse mõjul muutub see ajapikku pigiks. Eriti selgelt on see näha sademete eest kaitsmata korstnate juures.
Kui pigitunud korsten süttib, tõuseb selle temperatuur väga kõrgele. Ülekuumenenud või, mis veel hullem, pragunenud korsten võib süüdata läheduses asuvad põlevmaterjalid, näiteks vahelae puitkonstruktsiooni, ning põhjustada ulatusliku tulekahju. Seetõttu, kui kütteseadmes on tuli kustunud, ent korstnast tuleb ikka veel suitsu, on tegemist tahmapõlenguga ning tuleb viivitamatult välja kutsuda päästjad.
Lisaks tahmale ja tahma ning niiskuse koosmõjul tekkinud pigile satuvad korstnasse tavaliselt ka vesi, kiviklibu, lindude sinna toodud esemed, lehed ja okkad. Prügi ja vee hulka saab vähendada, paigaldades korstnale sademete eest kaitsva katuse, kuid kui lind peaks korstnasse lendama, ei saa ta sealt enamasti ise välja. Kõik see kokku annab praktilised põhjused korstnate regulaarseks hooldamiseks.
Selleks, et korstnapühkija visiit sujuks võimalikult hästi, saab iga majaomanik palju ise ette valmistada. Kui kütteseadet pole pikka aega kasutatud, tuleks seda korstnapühkija tuleku eel kindlasti kütta. Nii on küttesüsteem seest kuiv ning korsten soojem kui välisõhu temperatuur. Tänu sellele tuleb tahm kergemini lahti ja satub vähem ruumi.
Lisaks eelnevale peab hoone omanik tagama küttesüsteemide puhastamiseks hea ligipääsu. Näiteks peab nõuete järgi puhastusluukide ees olema vähemalt 60 cm vaba ruumi. Kui korstnat saab puhastada ainult katuselt, tuleb korstnapühkijale tagada ohutu ligipääs ronimiseks ja ohutu tööala korstna juures. Altpoolt puhastamisel tuleb korstnaluukide ette jätta 1 x 2 meetrit vaba ruumi. Mida parem on ligipääs, seda puhtamalt on võimalik tööd teostada.
Pärast visiiti kannab professionaalne korstnapühkija 10 tööpäeva jooksul tehtud tööde kirjelduse ja teabe kütteseadmete kohta Päästeameti andmebaasi. Kui seadmete puhastamise ja kontrollimise käigus tuvastatakse puudusi, mis ei luba kütteseadme kasutamist jätkata, lisab korstnapühkija ka nende kirjelduse andmebaasi ja teeb ettepanekud rikete kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise küsimustes hakkab majaomanikuga edasi tegelema Päästeameti vastutav töötaja.
Lisaks traditsioonilistele kütteseadmetele on paljudes kodudes ka soojuspumbad, mida samuti tasub enne aktiivse kasutamise algust kontrollida ja hooldada. Kindlustusseltsi Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnul on iga kodu jaoks seadme soetamisel oluline pöörata tähelepanu selle hooldamisele. „Regulaarne hooldus pikendab kodumasinate eluiga ja vähendab õnnetuste riski,“ märkis Kirsiste.
„Samuti on kindlustustingimustes sätestatud, et ohutuse tagamiseks peab inimene kindlustatud objekti heaperemehelikult kasutama, paigaldama, hoidma ja hooldama seda kooskõlas õigusaktide ja kasutusjuhenditega. Soovitan tungivalt pöörduda ekspertide poole, kes aitavad tagada seadmete õige hoolduse vastavalt nõuetele,“ lisas Kirsiste.
Seega on küttesüsteemide õigeaegne ja regulaarne hooldamine oluline ka õnnetusjuhtumi korral. „Kindlustusjuhtumi korral hüvitise saamiseks on oluline, et kindlustuslepingu tingimused oleks täidetud. Eelkõige peab küttesüsteem vastama tuleohutusnormidele. Näiteks kõigil neil, kellel on kodus kamin, ahi või pliit, peab kütteseadme ees olema vähemalt 1 meeter vaba ruumi ja puhastusluukide ees vähemalt 60 cm. Samuti peab olema kehtiv korstnapühkimise akt,” selgitas Kirsiste.
Soovitatav on teha elektroonilised koopiad kõikidest olulistest hoonet puudutavatest dokumentidest, kui need on hoiul vaid paberkandjal. Sel juhul säiliks näiteks ehitus- ja elektrotehniliste projektide dokumentatsioon isegi siis, kui hoone koos paberitega tulekahjus hävib. See aitab kindlustusjuhtumite lahendamisel. „Oma kodu tuleohutus peaks olema prioriteet. Paraku õnnetused juhtuvad ja selleks, et kahju hüvitataks, saab ise palju ära teha,“ võttis Kirsiste kokku.
