Rail Balticu projektist lahkumist nõudva eelnõu menetlemisel riigikogus sõna võtnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme kutsus üles Euroopa Liidust lahkuma, nimetades ühendust muuhulgas sõjahullust põdevaks, kirjutab BNS.
“Rail Baltic on nagu õpikunäide Eesti kääbusriigi gigantomaaniast. Meil on gigantomaania! Me purustame Venemaad, tükeldame teda, surume põlvili. Teiselt poolt me ehitame mingisugust raudteed, mis viib ei kusagile, mis maksab pööraselt palju, kus ei ole meil kaupasid, mida vedada, sest meie majandus on Reformierakonna targal juhtimisel sisuliselt hävitatud või hävimise kursil. Ja samal ajal on meil tegemata kõik kodutööd,” alustas Helme.
Ta jätkas, et kui Rail Balticu projektist lahkumise puhul tuleks lahkuda ka Euroopa Liidust, siis tulekski seda teha. “Aga lahkumegi Euroopa Liidust, sellest ebademokraatlikust, rohehullust nui neljaks kõikidele pealesuruvast Euroopa Liidust, sõjahullust põdevast Euroopa Liidust. Lähme ära! Lähme ära ja muutume selleks iseseisvaks riigiks, kelleks me tõepoolest tões ja väes tahtsime saada 1990. aastate algul,” kutsus Helme üles.
“Miks me peame olema Euroopa Liidus, mis surub meile peale vihakõneseadust, mis paneb meid ehitama raudteed sohu ja ei kusagile, mis nõuab meilt tohutuid ohverdusi kõikvõimalikel ideoloogilistel põhjustel?” küsis Helme.
Ta nimetas hullumeelsuseks arendada oma põlevkivienergeetika asemel tuuleenergeetikat. “Ja siis tuleb meile igal kolmapäeval siia küll peaminister, õigemini, usurpeerunud peaminister, ja muud ministriametis olevad tegelased, kes räägivad meile täpselt sellist orwelllikku juttu, et rahu on sõda, puudus on heaolu ja nii edasi. See ei ole ju mõistuspärane!” märkis Helme.
Riigikogu lükkas kolmapäeval tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eelnõu, millega oleks valitsusele tehtud ettepanek loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Eelnõu poolt hääletas 15 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega langes eelnõu riigikogu menetlusest välja. Eelnõu vastuvõtmiseks oleks olnud vaja riigikogu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
EKRE tõi eelnõu seletuskirjas välja, et Rail Balticu projekt on muutunud märkimisväärselt kallimaks võrreldes algsete prognoosidega, suurendades sellega põhjendamatult Eesti maksumaksjate kanda jäävat koormust.
Riigikogu liige Evelin Poolamets ütles kolmapäeval riigikogus, et Rail Balticu esimese etapi ehituse maksumuseks hinnatakse 3,1 miljardit eurot, millest umbes 1,5 miljardit on praegu kaetud. “Praeguste hinnangute kohaselt ulatub rahastamata osa ligi 2 miljardi euroni. 2025. aastal plaaniti ehitusse investeerida ligi 290 miljonit eurot. Tänaseks me teame, et vähemalt 165 miljoni euro eest investeeringuid lükati järgmisesse aastasse. Märkimisväärne osa rahastamata summast loodetakse katta järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarveraamistikuga. Küsimus tekib, aga kust see raha tuleb,” rääkis Poolamets. “Meenutame, et algne tähtaeg oli 2025, aga nüüd me räägime juba 2030. aastast. Juba praegu on teada, et viadukte ei ehitata, kõiki jaamu ei ehitata.”
Poolametsa sõnul räägitakse praegu ainult ehitusest, kes maksab, aga hilisemad hoolduskulud, liiklusjuhtimine, rongiremondid – need kulud ei kuulu Euroopa rahastuse alla. “Need kulud tuleb katta maksumaksjal. Kui juba ehitus nõuab miljardeid lisaraha, siis mis saab hiljem, kui igal aastal lisanduvad kümned miljonid hoolduskulud,” lausus Poolamets.
“Lisaks tuleb arvestada üha selgemaks muutuvat asjaolu, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud kujul otseühendust Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Ilma kindla ühenduseta Euroopaga muutub projekt regionaalseks taristuks, mis ei tasu ennast strateegiliselt ega majanduslikult ära,” kirjutas EKRE eelnõu seletuskirjas.
EKRE hinnangul ei ole praeguses olukorras ei ole põhjendatud jätkata sedavõrd kuluka ettevõtmisega, mille elluviimine on majanduslikus vaates ebamõistlikult riskantne.
Õnne Pillak riigikogu majanduskomisjonist ütles, et Rail Balticust loobumine tooks Eestile majandusliku kahju. Pillaku sõnul on Rail Balticu rajamine toonud Eestile praeguseks 1,2 miljonit eurot lisaväärtust.
