Tänavu langesid riigipühad – võidupüha ja jaanilaupäev – esmaspäevale ja teisipäevale. Kuid paljud ei tea, kuidas peab töö pühade ajal tasustatud olema. MK-Estonia lugejaid huvitavad ka töökohal trahvimist puudutavad küsimused.
Eesti elanike küsimustele vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev.
- „Töötan kindla graafiku alusel ning sel korral sattusid minu tööpäevad 21.–24. juunile. 21. ja 22. juuni olid puhkepäevad, 23. ja 24. juuni aga riigipühad. Kuidas peab tööandja mulle nende päevade eest palka maksma?“ Viktoria
Võidupüha (23. juuni) ja jaanipäev (24. juuni) on riigipühad, mistõttu kehtivad neil päevadel töötasu maksmisel erireeglid.
Riigipühal tehtud töötundide eest tuleb töötajale maksta kahekordset tasu – sõltumata sellest, kas töötasu arvestatakse kuupalga või tunnitasu alusel. Samuti ei ole tähtis, kas töötaja töötab tavapärase graafiku alusel või summeeritud tööaja arvestuse järgi.
Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, kompenseeritakse kahekordselt vaid need tunnid, mis langevad riigipühale. Ülejäänud samasse vahetusse jäävad tunnid, mis langevad pühaeelsele või -järgnevale päevale, tasustatakse tavakorras.
- „Meile teatas ülemus, et talle ei meeldi, kui me jääme pärast tööpäeva lõppu tööle, et lõpetada pooleliolevad ülesanded. Tema sõnul pole meil nii palju tööd, et seda ei jõuaks teha 8 tunniga. Nii aga tuleb välja, et kuna me 8 tunniga seda teha ei jõua, peab tema maksma ületundide eest. Tema seda teha ei soovi, mistõttu ütles ta, et edaspidi hakkab ta ületundide eest trahvima – kes jääb pärast kella 18 tööle, saab trahvi. Kas see on seaduslik? Ja kui ei ole, siis mida saab teha töötaja, kelle palgast selline trahv kinni peetakse?“ Aljona
Töölepingu seadus (TLS) lubab leppida kokku leppetrahvi määramises ainult järgmistel juhtudel:
- kui on rikutud saladuse hoidmise kohustust (§ 22);
- kui on rikutud konkurentsipiirangu kokkulepet (§ 26);
- kui töötaja keeldub tööle asumast (§ 77);
- kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt (§ 77).
Lisaks näeb Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ette kokkuleppe võimalust leppetrahvi osas tööohutuse nõuete rikkumise eest (§ 141).
Muudel juhtudel ei ole töölepingulistes suhetes võimalik leppetrahvis kokku leppida.
Seega, kui töölepingus on ette nähtud töötaja trahvimine muudel alustel, on selline kokkulepe kehtetu.
Näiteks ei ole lubatud sõlmida leppetrahvi kokkulepet töötaja ja ajutise tööjõu vahendamise agentuuri vahel, mille kohaselt peab töötaja maksma trahvi juhul, kui ta asub tööle ettevõttesse otse, vahendajata.
Samuti ei tohi määrata trahvi olukordades, kus töötaja hilineb tööle või puudub töölt mõjuva põhjuseta ühe või mitme päeva jooksul, sest sellistel juhtudel ei tohi eeldada, et töötaja kavatseb töösuhte lõpetada.
Sellistes olukordades peab tööandja töötajale rikkumise eest tegema hoiatuse, milles märgitakse, et korduv rikkumine võib olla töölepingu lõpetamise aluseks.
- „Meie ettevõttes kehtestati hiljuti uus sisekorraeeskiri, mis sätestab muuhulgas ka trahvid erinevate tegevuste eest. Meile teatati sellest nii, nagu hakkaksid need kehtima alates 1. juulist. Hiljem selgus, et juhtkond võttis kõigepealt vastu otsuse ja alles seejärel teavitas töötajaid, eeskiri hakkas kehtima tagantjärele, ehk siis meid pandi lihtsalt fakti ette ja trahve hakati kinni pidama juba juunikuu palkadest. Mida saab teha? Me ei taha kaotada poolt oma palgast mingisuguste trahvide tõttu.“ Nikolai
Kui tööandja määrab töötajale trahvi ilma seadusliku aluseta, peaks töötaja esitama tööandjale kirjaliku pöördumise palvega selgitada, mille alusel on tehtud palgast kinnipidamised, ja märkima, et selline tegevus on seadusega vastuolus.
Kui tööandja keeldub probleemi lahendamast, on töötajal õigus pöörduda Töövaidluskomisjoni või kohtusse – et nõuda ebaseaduslikult kinni peetud summade tagastamist.
Kui aga pooled on juba kokku leppinud, et rikkumise korral võib töötajalt trahvi (leppetrahvi) nõuda, siis sel juhul ei ole tööandjal kohustust tõendada kahju tekkimist ega selle suurust – tal on õigus nõuda leppetrahvi sõltumata faktilisest kahjust.
Seadus ei määra kindlaks konkreetset trahvi või leppetrahvi suurust. Küll aga peab trahvi/leppetrahvi suurus olema mõistlik – sõltuvalt töösuhte iseloomust.
Töötajal on õigus nõuda trahvi/leppetrahvi vähendamist, kui temalt kinni peetavad summad on rikkumise iseloomu ja teise poole huve arvestades ebaproportsionaalselt suured.
Tööandja võib teha tasaarvestuse, ehk kinni pidada trahvi/leppetrahvi töötasu arvelt, aga ainult juhul, kui töötaja on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku.
Seega, isegi kui töölepingus on ette nähtud leppetrahv, ei anna see tööandjale õigust seda summat töötaja palgast ühepoolselt kinni pidada. Ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta on see lubamatu.
Sellisel juhul võib töötaja pöörduda Töövaidluskomisjoni või kohtu poole, kes hindavad kõiki juhtumi asjaolusid.
