Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul vajab riigirahanduse tulevik ja võlakoormuse kasv tegelikku arutelu, aga ka nõudlikkust poliitikute lubaduste sisu ja nende katteallikate suhtes, teatab BNS.
“Meie riigirahanduse tulevik on kriiside ja suurema riigikaitsesse panustamise pärast keeruline. Viimasel ajal on selle pärast muret tundnud ka Eesti Pank ja Rahvusvaheline Valuutafond. Eesti 200 arvates peaksid erakonnad saavutama vähemalt põhimõttelise kokkuleppe, et fikseerime riigivõla kümne aasta vaates 30 protsendi juures SKP-st. Selleni jõudmise eeldus on, et erakondadel oleks esmalt soov olukorda parandada ning teiseks töötada omavahel välja eelarvereeglid, pikemad eesmärgid ja nende kontrollimise vahendid,” rääkis Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
“Võttes arvesse, milline on meie tavapärane majanduspoliitiline arutelu, siis on enne lähenevaid riigikogu valimisi vähe lootust päris kokkuleppele jõudmiseks. Tehtud otsuste tühistamise ja tagasipööramise kohta peaks poliitikutelt nõudma vastu selgitusi, kust nad nende ettepanekute ja riigi ülalpidamise jaoks raha leiavad. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt valijatele valetamisega,” lisas Kallas.
Kristina Kallase sõnul peab Eesti maksukoormus ka edaspidi püsima 35 protsendi juures. “Maksukoormuse tõstmine oleks kõigile erakondadele keeruline. Langetamist lubavad poliitikud eiravad samas riigi ülalpidamise tegelikku kulukust. Maksustruktuuri ümber tegemine oleks aga väga vajalik, et sellega päriselt majanduse arengut toetada. Eesti maksusüsteem on olnud ajalooliselt kaldu tarbimise ja tööjõu poole ning varamaksude osa on väike. Samas hoiaks teiste maksude asemel just vara suurem maksustamine passiivset raha ringluses ja suunaks meid paremale ressursside kasutamisele.”
Eesti 200 volikogu võttis maikuus vastu poliitilise avalduse, milles tõdeti, et Eesti majandus vajab struktuurseid muutusi valdkondades nagu maksupoliitika, tööjõuturg ja pensionisüsteem, mis praegusel kujul ei ole pikalt jätkusuutlik. Eesti ei saa jääda vananeva ühiskonna ja kasvava maksukoormuse lõksu lihtsalt seetõttu, et poliitikud kardavad teha ebapopulaarseid otsuseid.
