Noori peetakse sageli üheks rahaliselt haavatavamaks vanuserühmaks, kuid Swedbanki tänavune finantstervise uuring näitab tasakaalukamat pilti, edastab BNS.
Noorte finantstervis on teiste vanuserühmadega võrreldaval tasemel, samal ajal kui finantsteadmiste, säästmise ja ootamatute kuludega toimetuleku osas kuuluvad nad vanuserühmade võrdluses tugevamate hulka.
Kui finantstervise indeksi sajapunktilisel skaalal on 18–29-aastaste noorte näitaja 55 punkti, mis on võrreldav teiste vanuserühmadega, siis finantsteadmiste indeks ulatub selles vanuserühmas 69 punktini, jäädes pisut alla vaid 30–39-aastaste tulemusele.
Uuringu järgi ütleb 46 protsenti noortest, et nende tulud on viimase 12 kuu jooksul olnud kuludest suuremad. Enam kui pooled ehk 54 protsenti usuvad, et suudavad enamiku ettenägematute kuludega hästi toime tulla – see on kõigi vanuserühmade kõrgeim näitaja. „Seejuures seostub noorte puhul rahaasjadele mõtlemine sagedamini positiivsete emotsioonidega, mis näitab, et rahaga seotud teemad ei pea olema ainult stressiallikas,“ ütles Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht Grete Koho.
„Uuringust joonistub välja, et noored saavad oma rahaasjadega sageli paremini hakkama, kui võiks eeldada. Nad on teadlikud, oskavad oma kulusid planeerida ning tunnevad end ootamatute olukordadega toimetulekul üsna kindlalt,“ lisas Koho.
Uuringu põhjal on noorte seas laialt levinud ka säästmisharjumus. Kuigi noorte säästud on mõistetavalt väiksemad, on koguni 86 protsenti neist mingil moel säästnud. Lisaks kasutab 75 protsenti säästmise või investeerimisega seotud finantsteenuseid, näiteks kogumiskontot, hoiuseid või investeerimistooteid. Ka see on kõrgeim osakaal kõigi vanuserühmade võrdluses.
Samas on vähemalt kolme kuu sissetuleku suurune meelerahufond olemas 33 protsenti noortest, jäädes vanematele vanuserühmadele alla. Noorte suurim väljakutse on seotud pikaajalise rahalise kindlustundega. Vaid 16 protsenti usub, et neil on pensionieaks piisavalt sääste, et säilitada praegusega sarnane elatustase.
„Pension võib noore inimese jaoks tunduda kauge teemana, sest selleni on justkui aega ning ees on palju teisi eesmärke ja valikuid. See ei tähenda aga, et pikaajalisele kindlustundele ei tuleks varakult mõelda. Ka väikeste summadega regulaarselt säästmine või investeerimine aitab kujundada harjumusi, millest on tulevikus palju kasu,“ ütles Koho.
Finantstervise indeks koondab üheks näitajaks inimeste igapäevase toimetuleku, valmisoleku ootamatuteks kuludeks, pikaajalise rahalise kindlustunde ning finantsteadmised.
