Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) teatas, et jätab isikunimeseaduse eelnõu kooskõlastamata, kuna eelnõu pakub kurjategijatele mugava võimaluse identiteeti muuta, kirjutab Postimees, teatab BNS.
Seda selgitatakse sellega, et eelnõu jätab teadlikult õigusliku lünga ning pakub kurjategijatele mugava võimaluse identiteeti muuta, võimaldades raskete kuritegude eest süüdi mõistetutel abielludes nime vahetada.
Nimelt on eelnõus pakutud kuriteod, mille eest süüdi mõistetutele laieneks nimevahetusel tähtajaline keeld kuni karistuse kustumiseni ja osale tähtajatu keeld (eluaegne).
Siseministeerium on seda põhjendanud ühiskonna turvalisusega, ohvrite kaitsmisega ja sooviga vältida uute kuritegude toimepanemist. Samas jätab siseministeerium justiitsministeeriumi hinnangul eelnõusse teadliku lünga: abielludes saab karistust kandev inimene oma nime siiski muuta. Eelnõu autorid põhjendavad tehniliselt, et abielu puhul ei ole nimevahetus sama kui nimemuutus inimese soovil.
Eelnõu eristab kahte tüüpi nimemuutmist: esimesel juhul valib inimene endale uue nime omal soovil ning teisel juhul abielludes ja kooselu sõlmides, mis on perekonnasündmusega seotud toiming.
“Nii antakse sõnum, et abielludes saab piiravast seadusepügalast mööda, aga ka roheline tuli fiktiivsetele abieludele (vangid vahetavad aeg-ajalt nime). Siin läheb ministeerium vastuollu iseenda poolt seatud eesmärgiga kaitsta ühiskonna turvalisust ja kuritegude ohvreid – võimaldades nimevahetust abielludes, liigutatakse enda seatud eesmärk tagaplaanile,” rõhutas Pakosta siseministeeriumile saadetud kirjas.
Justiits- ja digiministeerium pakub uuesti kompromissina, et kurjategija, kellele kehtib nime muutmise piirang, saaks abielludes nime muuta vaid nii, et lisab oma senisele nimele abikaasa nime.
“Niiviisi säiliks inimese side tema varasema kuritegeliku tegevusega eriti ohtlike kuritegude puhul. Siseministeerium sellega ei ole nõustunud, sisuliselt seda põhjendamata. Sellest tulenevalt tekib ka ebavõrdse kohtlemise risk: kurjategijad, kes abielluvad või abielu lahutavad, saavad oma minevikust priiks, samas puudub igasugune põhjus, miks abielus või abielluvaid kurjategijaid tuleks siin soodustingimustel kohelda,” selgitas Pakosta.
“Abiellumine ei peaks olema seaduses sätestatud de facto tagauks nime vahetamise piirangust mööda minemiseks,” kirjutati siseministeeriumile.
Justiits- ja digiministeerium rõhutas, et nende pakutud lahendus pereväärtuste kaitseks (teise perekonnanime lisamine) on sobiv alternatiiv, mida kasutatakse laialdaselt juba praegu. Seetõttu palub justiits- ja digiministeerium sõnastada eelnõu selliselt, et nime muutmise piirangust hõlmatud isikud saaksid abielludes perekonnanime muuta üksnes abielu eel viimati kantud perekonnanime abikaasa perekonnanimega täiendades.
Justiits- ja digiministeeriumi hinnangul tundub selline jaotus olevat kohati juhuslik ning selles on teatavad ebakõlad. Mõrva ja tapmise puhul on piirang ajutine. Kui karistusandmed kustuvad, võib kurjategija võtta uue nime.
“Samas on eluaegne keeld ette nähtud süütegudele, mis võivad olla toime pandud aastakümneid tagasi ega pruugi tänases kontekstis viidata otsesele kontaktsele ohule (nt lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine või sõjaaegne varavastane süütegu). Jääb ebaselgeks, miks tapjatel ja mõrvaritel on nime muutmine ainult karistuse kehtivusajal keelatud, kuid samas kohtuotsuses on nimed otsustatud eluajaks avalikuks jätta,” kirjutati siseministeeriumile, soovides selgitust erinevate kuritegude puhul nimevahetuse piirangute erineva kohaldamise põhjendatuse kohta.
