Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus arutas valitsuse algatatud kliimakindla majanduse eelnõu ehk kliimaseadust, vahendab BNS.
Erakond on seisukohal, et ilma selge juhtimisraamistikuta ei aita seadus valitsuse plaanitud kujul kaasa heite vähendamisele ega anna investeerimiskindlust ettevõtetele.
Kahetsusväärselt on ka seaduse väljatöötamise protsess olnud puudulik, mistõttu on eelnõu järjest lahjemaks ja loosunglikumaks muutunud. Tänane eelnõu kordab üle varasemad rahvusvahelised kohustused, ent jätab lahtiseks selle, kuidas Eesti püstitatud eesmärgid saavutada võiks.
Erakonna aseesimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on valitsuse esitletud kliimaseadus tänasel kujul suur pettumus. “Olin kohe seaduse koostamise alguses skeptiline, et kõigi valdkondade kliimaeesmärgid õnnestub ühe seadusega kokku leppida. Nii ka läks,” ütles Ossinovski. “Selle eelnõuga ei saavuta me kliimaeesmärke ega anna ühiskonnale vajalikku etteaimatavust. Seega, tänasel kujul ei näe sotsiaaldemokraadid võimalust hääletada kliimaseaduse poolt, ent kavatseme teha eelnõule oma muudatusettepanekud, mis meie hinnangul annavad seadusele päriselt sisu,” selgitas Ossinovski.
Sotsiaaldemokraatide ettepanek on kaheosaline. Esiteks, hetkel näeb eelnõu ette, et kliimaministeerium loob valdkondlikud teekaardid, mille abil peaks täitma üldise heite vähendamise eesmärki. Sotsiaaldemokraadid soovivad valdkondlike teekaartide kinnitamist riigikogus, et anda neile tugevam õigusjõud ja seekaudu ka investeerimiskindlus ettevõtjatele.
“Nii õiguskantsler kui ka ettevõtlusorganisatsioonid on pidanud oluliseks kliimaeesmärkide fikseerimist riigikogu tasandil, et anda neile tugevam õigusjõud ja samas ka ettearvatavus. Tänane eelnõu aga käsitleb teekaarte ministeeriumi tehniliste dokumentidena, mida võib igal ajal muuta,” lausus Ossinovski. “Ministeeriumi tehniline teekaart ei saa jõustada kliimaseaduses sätestatud eesmärke ega taga õiguskindlust, kuna iga järgmine minister võib oma suva järgi või mõne majandusharu survel teekaardid ümber teha.”
Teiseks, sotsiaaldemokraadid soovivad anda kliimanõukogule sõltumatu ekspert- ja järelevalvekogu staatuse. “Sarnaselt Suurbritannia kliimamuutuste seaduse alusel loodud ekspertkoguga vajame ka Eestis raamistikku, kus sõltumatud eksperdid hindavad perioodiliselt valitsuse plaane ning annavad avaliku hinnangu kliimaeesmärkide saavutamisele ning sellega seotud mõjudele. Kõige lähem vaste sellele Eestis on eelarvenõukogu, kes hindab valitsuse tegevust kokkulepitud mõõdikute suhtes,” ütles Ossinovski.
“Selleks peab kliimanõukoja roll olema seaduses täpselt reguleeritud ning ka kliimanõukoja koosseis tuleks kinnitada riigikogu poolt. Meie nägemuses oleks nõukojal kandev roll ka valdkondlike teekaartide kehtestamisel, et need oleksid läbipaistvalt koostatud ning tõenduspõhised.”
Eesti vajab ausat, õiguslikult siduvat ja sotsiaalselt õiglast kliimaraamistikku, mitte eesmärkide deklaratiivset üleskirjutamist ilma vastutuse, ajakava ja rakendusmehhanismideta.
