Jaanuaris MK-Estonia ajalehes ilmunud hoiu-laenuühistute reformi käsitlev artikkel „Ilma garantiita“ tekitas lugejate seas ootamatult suurt vastukaja. Selles materjalis rääkisime muuhulgas ERIAL-i pankrotist – ja just see episood tekitas inimestes erilist ärevust. Toimetusse hakkasid helistama hoiustajad, kellest paljud on eakad inimesed, kes nägid artiklis lootuskiirt, et isegi pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist võib siiski eksisteerida kasvõi imeväike võimalus osa rahast tagasi saada. Paljud tunnistasid, et said pankrotimenetlusest teada alles nüüd. MK-Estonia uuris, kuhu peaksid hiljaks jäänud hoiustajad pöörduma ning kas neil on reaalseid võimalusi vähemalt osagi oma säästudest tagasi saada.
Tuletame meelde, et 2018. aastal loodud hoiu-laenuühistu ERIAL kaasas lühikese ajaga märkimisväärselt erahoiustajate vahendeid, pakkudes ligikaudu 9–12% aastatootlust. Juba kahe aasta pärast ulatus investeeringute maht ligikaudu 17 miljoni euroni.
Probleemid algasid pärast seda, kui ühistuga seotud isikute suhtes alustati kriminaalmenetlust investeerimispettuse kahtlusega. Uute hoiuste sissevool vähenes ja organisatsioon ei suutnud enam klientide ees võetud kohustusi täita. 2020. aasta detsembris väljamaksed peatati.
2025. aasta suvel tunnistas Harju maakohus ERIAL-i juhi Ilja Djagelevi süüdi investeerimispettuses ja võõra vara omastamises ning mõistis talle viieaastase vanglakaristuse. Süüdi mõisteti ka ühistu juhatuse liige Daniela Dahlberg-Djageleva ja Daniel Nevski.
2025. aasta novembris kuulutas kohus välja ERIAL-i pankroti. Pärast ettevõtte kokkukukkumist ootab ligi 1600 hoiustajat endiselt oma raha tagasi – hinnanguliselt on tegu umbes 15 miljoni euroga. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg pankrotimenetluse raames lõppes 21. jaanuaril 2026.
Pärast artikli ilmumist hakkasid toimetuse poole pöörduma ERIAL-i hoiustajad, kes ei olnud toimunust teadlikud ega teadnud seetõttu isegi seda, et raha tagasisaamiseks tuleb esitada nõue.
Oodata ja loota
ERIAL-i hoiustaja Nikolai Aleksandrovitš räägib, et otsustas toimetusse helistada pärast seda, kui luges MK-Estonia artiklit hoiu-laenuühistute kohta. Tema sõnul nägi ta just sealt infot, et avalduse saab esitada ka pärast määratud tähtaega.
„Lugesin teie artiklit, aitäh teile selle eest. Seal oli kirjas, et Peterson (ERIAL-i pankrotihaldur Tarmo Peterson – toim. märkus) ütles: raha tagastamise taotlusi võib esitada ka pärast tähtaega, pärast 21. jaanuari,“ ütleb ta.
Nikolai Aleksandrovitš paigutas ERIAL-i 10 000 eurot. Kogu aja jooksul on ta saanud vaid üksikuid väljamakseid – alguses intresse ning seejärel 500 eurot ja 750 eurot.
Täpset summat, mis on välja maksmata, on tal praegu raske öelda.
Seejärel väljamaksed lõppesid. Kui palju raha õnnestub lõpuks tagasi saada, ta ei tea.
„Saan niipalju kui saan – ka selle eest ütlen aitäh. Saaks vähemalt midagigi,“ sõnab ta.
Veel ühe hoiustaja, Sergei Zahharovitši lugu erineb küll panustatud summa poolest, kuid küsimused on samad: kas annab veel midagi ette võtta ning kas on lootust vähemalt osa rahast tagasi saada.
Mees räägib, et huvi teema vastu tekkis samuti pärast meie väljaandes ilmunud artiklit. Tema sõnul otsustas ta just siis uurida, kas raha tagasisaamiseks on praegu võimalik veel midagi teha.
„Ma paigutasin sinna kuskil kolm või neli tuhat eurot,“ ütleb ta.
Pärast pankrotti väljamaksed sisuliselt lakkasid. Väikeseid summasid hakati tagastama alles mõne aja möödudes.
„Kuskil 2022. või 2023. aastal hakati välja maksma 150 euro kaupa,“ meenutab Sergei Zahharovitš.
Selliseid väljamakseid tehti mõned korrad.
„Kaks korda 150 eurot, siis veel kaks korda 150,“ sõnab ta.
Pärast seda polnud tema sõnul enam mingit raha laekunud.
„Siis sai kõik läbi – enam midagi ei makstud,“ räägib hoiustaja.
Pankrotimenetluse raames Sergei Zahharovitš avaldust ei esitanud. Praegu on tema peamine küsimus: kuidas seda teha ja kuhu pöörduda.
Sarnaseid lugusid osutus olevat palju. Toimetusse laekus uskumatult suur hulk kõnesid ja kirju ERIAL-i hoiustajatelt. Stsenaariumid on peaaegu identsed: inimesed investeerisid mitu tuhat või isegi mitukümmend tuhat eurot, said tagasi vaid tühiseid summasid ja püüavad nüüd mõista, kas midagi annab veel päästa, kui nõuete esitamise tähtaeg on juba möödas.
Kas lootust veel on?
Jurist Igor Aleksin selgitab, et Eesti pankrotiseaduses on ette nähtud võimalus nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks. Samas rõhutab ta, et tähtaega saab ennistada vaid juhul, kui seda tehakse mõjuval põhjusel.
Sealjuures ei täpsusta seadus, mida täpselt peetakse mõjuvaks põhjuseks.
„Kohtupraktikast lähtuvalt võib selleks olla väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud segane sõnastus nõuete esitamise vajaduse kohta, mistõttu jääb arusaamatuks, millise aja jooksul tuleb nõuded esitada. Või näiteks tõrge Ametlike Teadaannete süsteemi töös, mis mõjutab arusaamist sellest, millal ja kellele tuleb nõuded esitada,“ selgitab Aleksin.
Ametlikud Teadaanded on Eesti riiklik ametlike teadaannete portaal, kus avaldatakse õiguslikku tähendust omavaid teateid, sealhulgas pankrotiteateid, kohtumenetlustega seotud infot ning võlausaldajate nõuete esitamise tähtaegu.
Samal ajal nendib jurist, et kohtud on üsna selgelt määratlenud ka selle, mida ei loeta mõjuvaks põhjuseks.
„Mõjuvaks põhjuseks ei peeta kohtupraktika kohaselt eesti keele oskamatust, nõuete esitamise korra mittemõistmist, tähtaja möödalaskmisega kaasnevate õiguslike tagajärgede mittemõistmist, tõrkeid võlgniku arvuti töös jne,“ rõhutab spetsialist.
Seda, kui sageli praktikas õnnestub tähtaega ennistada, on tema sõnul raske öelda. Sellist statistikat lihtsalt ei peeta.
Lisaks märgib Aleksin, et iga juhtum on unikaalne ja sõltub konkreetsetest asjaoludest.
Rääkides asja praktilisest poolest, täpsustab jurist, et võlausaldajad suhtlevad eelkõige pankrotihalduriga.
„Tähtaja ennistamise taotlus koos nõudega võlgniku – antud juhul ERIALi – vastu esitatakse pankrotihaldurile. Tema omakorda edastab dokumendid kohtule koos oma arvamusega selles küsimuses,“ selgitab ta.
Aleksini sõnul peavad hoiustajad kirjeldama oma nõuet kirjeldama – millal see tekkis, millisel alusel ja kuidas on summa arvutatud – ning lisama seda tõendavad dokumendid. Need materjalid tuleb saata ERIAL-i pankrotihaldur Tarmo Petersonile.
„Nõue tuleb koostada eesti keeles. Vajadusel tasub abi saamiseks pöörduda juristi poole,“ märgib ta.
Kohus täidab Aleksini sõnul selles protsessis järelevalvefunktsiooni.
Rääkides sellest, kas on mõtet nõudeid esitada praegu, isegi pärast tähtaja möödumist, märgib jurist, et selle otsuse peab iga võlausaldaja ise langetama.
Ta selgitab, et Eesti pankrotiseaduse kohaselt rahuldatakse hilinemisega esitatud, kuid siiski tunnustatud nõuded kõige viimases järjekorras.
Esmalt peavad olema täies ulatuses rahuldatud õigeaegselt esitatud võlausaldajate nõuded ja alles seejärel need, mis on esitatud hiljem.
„Praktikas on raske ette kujutada, et pankrotimenetluse raames jätkub võlgniku varast õigeaegselt esitatud võlausaldajate nõuete täies mahus rahuldamiseks. Pankrot eeldab, et raha kõigile ei jagu, ja tavaliselt saavad kõik vaid teatud protsendi oma nõude kogusummast,“ ütleb Aleksin.
Sellegipoolest on see teoreetiliselt võimalik.
„Kui see siiski juhtub, saavad hiljem osa varast ka need võlausaldajad, kes nõuete esitamisega hiljaks jäid,“ lisab jurist.
Olulised nüansid
Seejuures ei maksa nõude esitamine pankrotihaldurile iseenesest midagi.
„See on tasuta protsess. Sel juhul ei pruugi oma nõuete esitamine hilinemisega olla liiast. Seda just juhuks, kui raha peaks siiski kõigile jätkuma,“ märgib jurist.
Ta juhib tähelepanu ka sellele, et võlausaldajad peavad oma huve ise kaitsma.
„Tuleb mõista, et pankrotihaldur ei esinda ei võlausaldajaid ega võlgnikku. Tema ülesanne on leida maksimaalselt vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuid võlausaldajad peavad ise oma õiguste eest seisma,“ räägib Aleksin.
Seetõttu tuleb hoiustajatel tema sõnul nõuded kas iseseisvalt ette valmistada või pöörduda abi saamiseks spetsialistide poole.
Pankrotihalduri abile ei tasu lootma jääda.
„Tema ei aita nõuete koostamisel, kuna see ei ole tema kohustus ning huvide konflikti tõttu ei saagi ta seda teha,“ selgitab jurist.
Teoreetiliselt võivad abi pakkuda teised advokaadid samast advokaadibüroost, kus töötab haldur, kuid ka sel juhul on keeldumine võimalik.
„On olemas tõenäosus, et ka nemad keelduvad võimaliku huvide konflikti tõttu. Kõik sõltub sellest, kuidas konkreetne büroo antud olukorda näeb. Samas on oluline mõista, et selline abi on igal juhul tasuline,“ lisab Aleksin.
Eraldi märgib ta, et nõuete esitamiseks või tähtaja ennistamise taotluste esitamiseks ei ole olemas mingeid spetsiaalseid blankette.
„Sisuliselt koostatakse need vabas vormis, kuid lähtudes Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetest ja kehtivast praktikast,“ sõnab jurist.
See tähendab, et dokumendid peavad olema kirjutatud arusaadavas eesti keeles ja sisaldama kogu vajalikku infot.
„Selgelt peab olema kajastatud nõude tekkimise alus, nõude summa, summa kujunemine ja tõendid,“ selgitab Aleksin.
„Taotluses aga tuleb üksikasjalikult selgitada tähtaja möödalaskmise põhjust ja esitada veenev põhjendus, miks tähtaja möödalaskmise põhjus on antud juhul mõjuv.“
Hinnates raha tagasisaamise võimalusi, nendib Aleksin, et palju sõltub sellest, milliseks kujuneb pankrotivara maht ja millises summas on võlausaldajad juba määratud tähtajaks nõudeid esitanud.
„Kui õigeaegselt esitatud nõuete summa on ERIAL-i pankrotivara mahuga samas suurusjärgus või ületab seda, siis hiljaks jäänud võlausaldajad paraku kas ei saa midagi või saavad väga vähe,“ tõdeb ta.
Mis puudutab kulusid õigusabile, siis juristi sõnul piirduvad need väikeste võlausaldajate puhul tavaliselt nõude ettevalmistamise ja esitamisega. Sellises asjas tuleb tõenäoliselt tasuda maksimaalselt nõude koostamise ja selle juristi abiga pankrotihaldurile esitamise eest.
Teiste vead
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna jurist Mic Merila selgitab, et ameti võimalused vaidlustes hoiu-laenuühistutega on üsna piiratud.
„Hoiu‑laenuühistute tegevus ei kuulu enamjaolt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ega teiste riigiasutuste järelevalve alla,“ märgib ta.
Seetõttu vaidluses hoiu-laenuühistuga ei ole tarbijavaidluste komisjonil pädevust. Seda tulenevalt sellest, et hoiu-laenuühistu kliendid on ühtlasi ka ühistu omanikud ehk liikmed ning seetõttu ei ole tegemist tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes.
„Seega on vaidluste tekkimisel ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole,“ nendib Merila.
Ta selgitab: kui ühistu raha ei tagasta, siis esmalt tuleb pöörduda kirjalikult ühistu juhatuse poole, selgelt väljendada oma nõue ning paluda tähtaegset tagastamist või selgitust viivituse põhjuste kohta.
Kui juhatus ei reageeri, on mõistlik pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes vastutab ühistu tegevuse kontrollimise eest.
Järgmine samm võib olla pöördumine juristi poole.
„Õigusbürood saavad aidata hinnata, millised on parimad edasised võimalused. Õigusnõustaja abil saab koostada nõudekirja, mis võib suurendada ühistu motivatsiooni kohustused kiiresti täita,“ märgib ta.
Spetsialisti sõnul on üks levinumaid vigu ootamine, et probleem laheneb iseenesest.
„Sageli jäädakse liiga kauaks ootama lootuses, et probleem laheneb ühistu selgituste või lubaduste peale,“ ütleb ta. See aga võib kaasa tuua oluliste tähtaegade möödalaskmise või olukorra edasise halvenemise
Veel üks probleem on kirjalike tõendite puudumine.
„Paljud jätavad suhtluse kirjalikult dokumenteerimata, mistõttu puuduvad hilisemad tõendid, mida oleks vaja oma nõude tõendamiseks näiteks kohtumenetluses või pankrotihaldurile nõude esitamisel,“ rõhutab jurist.
Kokkuvõtteks soovitab ta eelkõige säilitada rahu ning tegutseda järjekindlalt.
„Oluline on mitte paanitseda, vaid astuda samm‑sammult läbi need tegevused, millest eelnevalt oli juttu: võtta ühendust ühistuga ja küsida selgitusi, pöörduda vajadusel revisjonikomisjoni poole, koguda vajalikud dokumendid ning vajadusel küsida õigusnõu,“ soovitab Merila.
Kommentaar
Tarmo Peterson, ERIAL-i pankrotihaldur
Seoses hilinenud nõuete esitamisega tuleb rõhutada, et hilinenud nõudega koos tuleks esitada tähtaja ennistamise avaldus. Tähtaja ennistamiseks peab olema mõjuv põhjus. Tihti esitatakse selgitus, et ei märgatud pankroti väljakuulutamist, ei loetud õigel ajal lehti või et keegi ei informeerinud teda pankrotimenetlusest personaalselt. Sellised põhjused ei liigitu aga mõjuvateks.
Võlausaldaja peab ise hoolas olema ja astuma ise vajalikud sammud, et tema nõue saaks õigeaegselt esitatud. Võlausaldajate teavitamise kohustus on täidetud pankrotiteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selguse mõttes olgu öeldud ka see, et personaalset võlausaldajate informeerimise kohustust halduril antud menetluses äärmiselt suure võlausaldajate arvu tõttu ei ole.
Hilinenud nõude saab esitada pankrotihaldurile, aga nõude tähtaja ennistamise otsustab lõpuks kohus. Hilinemisega esitatud nõue, mille tähtaeg on jäetud ennistamata, on kõige viimases järjekorras ja selliste nõuete rahuldamine on üldjuhul pankrotimenetluses vähetõenäoline.
Kommentaar
Ants Mailend, Harju Maakohtu kohtunik
Nõuete esitamise tähtaja ennistamise taotlusi ei esitata pankrotimenetlustes tihti. Kõige sagedamini esitab selliseid avaldusi Maksu- ja Tolliamet – näiteks seoses Töötukassa kaudu väljamakstavate summade selgumisega pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist.
Praktikat sellistes küsimustes üldistada on raske. Tähtaja möödalaskmise põhjus peab olema mõjuv ja objektiivne (mitte õiguslik asjatundmatus). Iseenesest teadmatus pankrotimenetlusest või see, et inimene ei märganud vastavat teadet, ei ole samuti piisav alus tähtaja ennistamiseks.
Mis puudutab ERIAL-i pankrotimenetlust, siis praeguse seisuga ei ole andmeid võlausaldajate nõuete kohta veel kohtusse esitatud. Tähtaja ennistamise taotlused esitatakse esmalt pankrotihaldurile. Seejärel edastab haldur need kohtule, kui koostab võlausaldajate nimekirja ja esitab selle kohtule kinnitamiseks.
Hilinemisega esitatud nõudeid rahuldatakse alles pärast seda, kui on rahuldatud kõik tähtaegselt esitatud nõuded.
Küsimus, kas sellistes menetlustes tuleks arvestada eakate inimeste või digioskusteta võlausaldajate olukorra eripäradega, kuulub seadusandliku poliitika valdkonda. See küsimus tuleks adresseerida seadusandjale.
Samm-sammult juhend
Mida ERIAL-i hoiustajad peaksid tegema?
1. Pange oma nõue kirja vabas vormis
Oma nõue ERIALi vastu tuleb esitada kirjalikult ja eesti keeles. Dokumendis tuleb märkida:
- millal nõue tekkis;
- millisel alusel raha paigutati (näiteks leping);
- millist summat te tagasi nõuate;
- kuidas täpselt on see summa arvutatud.
Nõudele tuleb lisada nõuete olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. Need võivad olla näiteks:
- leping hoiu-laenuühistuga;
- pangaväljavõtted raha ülekandmise kohta;
- muud hoiustamist tõendavad dokumendid.
2. Valmistage ette tähtaja ennistamise taotlus
Kuivõrd nõuete esitamise tähtaeg on tänaseks juba möödas, tuleb koos nõudega esitada eestikeelne taotlus tähtaja ennistamiseks. Selles dokumendis tuleb:
- selgitada, miks tähtaeg mööda lasti;
- kirjeldada üksikasjalikult tähtaja möödalaskmise asjaolusid;
- esitada põhjendus, miks seda põhjust saab pidada mõjuvaks.
Nende dokumentide spetsiaalseid blankette ei eksisteeri – need koostatakse vabas vormis, kuid need peavad siiski vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele.
3. Saatke dokumendid pankrotihaldurile
ERIAL-i pankrotihaldur on Tarmo Peterson. Dokumendid võib saata e-posti teel aadressile tarmo.peterson@rask.ee või rask@rask.ee. Pärast dokumentide kättesaamist edastab haldur taotluse koos omapoolse arvamusega kohtule. Lõpliku otsuse tähtaja ennistamise osas langetab kohus.
4. Arvestage väljamaksete järjekorraga
Isegi kui nõue vastu võetakse, on oluline mõista:
- hilinemisega esitatud nõudeid vaadatakse läbi kõige viimases järjekorras;
- esmajärjekorras rahuldatakse nende võlausaldajate nõuded, kes esitasid need tähtaegselt;
- alles siis, kui pärast seda peaks vahendeid üle jääma, võidakse need jaotada hilinenud võlausaldajate vahel.
5. Pidage meeles võimalikke kulusid
Nõude esitamine on iseenesest tasuta. Kui aga inimene pöördub dokumentide koostamiseks juristi poole, võivad sellega kaasneda kulutused õigusabile.
Teadmiseks
Juhul, kui teil puudub internet
Inimesed, kes ei kasuta e-posti, saavad ette valmistada kirjaliku nõude ja tähtaja ennistamise taotluse paberil, et anda dokumendid üle isiklikult või saata need advokaadibüroosse, kus töötab pankrotihaldur.
Kontaktandmed:
- Advokaadibüroo Rask OÜ
- Ahtri 6 „Golden Gate“, 6. korrus, 10151 Tallinn
- Telefon: +372 618 0820
- E-post: rask@rask.ee
- Kontori tööajad: 9:00–17:00
