USA president Donald Trumpi sisering arutab üha aktiivsemalt Venemaad kui potentsiaalselt atraktiivset suunda Ameerika ärile juhul, kui sõda Ukraina vastu peaks lõppema, vahendab UNIAN viidates väljaandele The Wall Street Journal.
Eelkõige miljardärid ja Trumpi erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner leiavad, et Venemaa reintegreerimine maailmamajandusse võiks tuua investoritele kasumit ning aidata kaasa Moskva suhete stabiliseerimisele Kiievi ja Euroopaga.
Venemaa majandusega tegelevad eksperdid on aga tunduvalt skeptilisemad.
„Venemaa ei ole Smaragdlinn ega Eldorado. Saagi suurus on väiksem, kui mõned inimesed arvavad,“ märkis geopoliitiliste riskide analüütik Charles Hecker, kes töötas üle 40 aasta NSV Liidus ja Venemaal.
Ökonomistid märgivad, et Venemaa Föderatsiooni majandus on mastaabilt võrreldav Itaalia omaga, kuid sellel on kehvad kasvuperspektiivid elanikkonna kahanemise, kergesti kättesaadavate naftavarude ammendumise ja peaaegu täieliku energeetikasõltuvuse tõttu.
Omaette riskiks jääb poliitiline keskkond. Investorite sõnul võib välisäri Vladimir Putini autokraatlikus süsteemis kaotada varad või isegi vabaduse. Hecker ütleb:
„Oleks rumal arvata, et lääne ettevõtete ees rullitakse nüüd järsku punane vaip lahti.”
Seda seisukohta kinnitas faktiliselt ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov: „Kõigil peab olema lubatud naasta. Kuid naasmine siia läheb neile väga kalliks maksma,“ teatas ta majandusfoorumil.
Venemaa Keskpanga endine ametnik Aleksandra Prokopenko peab juttu äri massilisest naasmisest illusiooniks:
„Ühegi tavalise välisinvestori jaoks ei ole Venemaa endiselt investeerimiskõlblik.“
Isegi kui sanktsioone osaliselt leevendatakse, ennustavad eksperdid vaid nende eksportijate naasmist, kes ei vaja märkimisväärseid kapitalimahutusi. Samal ajal hoiab mastaapseid investeeringuid tagasi uute sanktsioonide, natsionaliseerimise ja isikliku turvalisuse risk.
Selle eest hoiatab ka investeerimisfondi Baring Vostok endine juht Michael Calvey, kes vahistati 20i9. aastal Venemaal pärast konflikti Kremliga seotud äripartneritega.
„Ma oleksin üllatunud, kui keegi hakkaks panustama miljardeid reaalsetesse investeeringutesse aastateks ette,“ ütles ta.
Moskva juristide andmetel on Kreml alates täiemahulise sõja algusest konfiskeerinud varasid umbes 49 miljardi dollari väärtuses ning natsionaliseerimise tempo ainult kasvab.
Eksperdid tuletavad meelde ka seda, et mis tahes kokkulepped Moskvaga jäävad poliitiliselt ebastabiilseks. Endise Vene oligarhi Mihhail Hodorkovski poeg Pavel Hodorkovski ütleb:
„Putin peab sõna ainult selle ees, kellele ta selle andis.“
Hoolimata märkimisväärsetest loodusvaradest, jäävad Venemaa perspektiivid pikaajalise investeerimissuunana külmutatuks. „Te sisenete keskmisesse Euroopa majandusse, mis aeglustub ja sõltub relvastuskulutustest. Milleks?“ võttis ökonomist Elina Rõbakova teema kokku.
