Saksamaa rahandusminister Lars Klingbeil teatas, et Berliin kavatseb töötada välja ideid Euroopa Liidus külmutatud Venemaa varade kasutuselevõtuks. See annab tunnistust Saksamaa avatusest sellele juriidiliselt keerulisele küsimusele, kirjutab Unian viitega Reutersile.
„Kõik tuleb hoolikalt läbi uurida. Saksamaa soovib olla riik, mis aitab leida lahendusi, mitte ei takista neid,“ märkis ta.
Nende varade täielikku konfiskeerimisse on Brüsselis siiani suhtutud ettevaatlikult, kuid juba arutatakse võimalusi ressursside intensiivsemaks kasutamiseks. Eelkõige on teemaks Ukraina abistamise rahastamine, arvestades ebakindlust seoses USA toetusega Donald Trumpi võimaliku presidentuuri ajal.
Märgitakse, et seni on EL kasutanud vaid intresse, mis on teenitud varadelt, mis külmutati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Saksamaa rahandusminister rõhutas siiski, et tema koalitsioonivalitsus toetab ideed Venemaa Föderatsiooni külmutatud varade aktiivsest kasutamisest, vaatamata juriidilistele raskustele.
„Rahaline vajadus on olemas. Me tahame olla Ukraina ees vastutustundlikud,“ toonitas Klingbeil.
Samal ajal arutab Euroopa Komisjon Kiievi jaoks „reparatsioonilaenu“ kontseptsiooni. Jutt käib laenust, mis oleks tagatud Venemaa keskpanga külmutatud varadega. Varasid ennast seejuures ei konfiskeeritaks, vaid Euroopa Komisjon emiteeriks riiklike garantiide alusel võlakirju. Laenu tagasimaksmine on plaanis katta tulevaste reparatsioonide arvelt, mida Venemaa maksma peab.
Euroopa Liidu majandusvoliniku Valdis Dombrovskise sõnul hakkab laenu suurus sõltuma Ukraina rahaliste vajaduste hinnangust, millega Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on praegu lõpusirgel. Lõplikku ettepanekut oodatakse Euroopa Komisjonis juba oktoobris.
