Justiits- ja digiministeerium keeldus inimeste nõuetest hoolimata välja võtmast teavet selle kohta, kas rahapesu andmebüroo (RAB) on nende pangakontodel nuhkinud või mitte; nuhkimist kahtlustavad ettevõtjad kaebasid ministeeriumi kohtusse, vahendab BNS Postimeest.
Kahtlus tekkis ülemöödunud kuul, kui õiguskantsleri kantselei avalikustas, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. RAB oli 14 kuu jooksul pärinud kontoväljavõtteid enam kui 1800 korral.
Ettevõtjaid vaidlustes RABiga esindav advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Tõnis Loorits pöördus mitme kliendi palvel registrit pidava justiits- ja digiministeeriumi poole, saamaks teada, kas RAB on nende pangakontodel ringi luusinud.
«Keelduti selle teabe väljastamisest,» rääkis Loorits. «Delegeeriti see kõigile nendele asutustele, kel oli võimalus täitmisregistri kaudu inimeste pangakontode väljavõtteid küsida: kaitsepolitseiamet, välisluureamet, maksu- ja tolliamet, RAB ja teised.»
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta Eesti 200-st vastas Looritsa etteheitvale loole Postimehes: «On igati õiguspärane ja tegelikult ka ainuvõimalik, et ministeerium ise ei vasta Looritsale, kas konkreetselt tema kohta on päringuid tehtud, vaid sellise infosooviga peab inimene pöörduma vastava uurimisasutuse poole.»
Pakosta vastusest võib tuletada, et teoreetiline nuhkija peaks nuhkimise ise üles tunnistama.
«Õiguskantsler [Ülle Madise] on selgelt öelnud, et RABil polnud õigust täitmisregistri kaudu arvelduskonto väljavõtteid saada,» leidis Loorits. «Kui sellist õigust pole, aga on käidud seal luuramas, siis teoreetiliselt ei saa välistada, et see võib olla kuritegu. Seda võib võrrelda olukorraga, kui kohus otsustaks, et mõistaks inimese kriminaalkuriteos süüdi vaid siis, kui inimene ise enda süüd tunnistaks. Miks inimene peaks ennast milleski inkrimineerima, eriti kui see välja ei tule? See on jabur olukord!»
Kohus on kaebuse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et täitmisregistri vastutav töötleja ehk ministeerium oleks pidanud vastavad andmed ise kokku koguma, andmete õigsust kontrollima ning kaebajale vastama, sealhulgas vajadusel ehk õigusliku aluse olemasolul andmete väljastamisest selgelt keelduma.
Pakosta poolt RABi juhatamist võib võrrelda lohe juurde kulla järele saatmisega, sest seadus ei luba RABil üldse neid andmeid välja anda. «RABil on kohustus ja õigus RABi andmekogust andmete väljastamiseks üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvi 60 loetletud kitsastel juhtudel,» selgitas RABi kommunikatsiooni- ja koostööosakonna juhataja Õnne Mets.
Neljapäeval RABi päringuid konkretiseerivat seaduseelnõu tutvustanud rahandusministeeriumi asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul peaks pangakontode vaatamise fakt jääma ka edaspidi salastatuks. «See annaks teate, kas inimene on huviorbiidis,» selgitas ta. «See ongi kõige suurem väärtus, mitte see, mida sealt vaadati.»
«Need päringud on esitanud inimesed, kellega seonduvalt on viidud läbi menetlusi, kelle suhtes tehtud otsused on tunnistatud kohtutes õigusvastaseks ja kes tahavad nüüd kinnitust, kas ka nende kontodel käidi või mitte. Nüüd keeldutakse andmeid väljastamast, sest see annaks nendele inimestele teate, kas inimene on huviorbiidis,» avaldas Loorits imestust.
Kui raha mitte peseval inimesel tekib kahtlus, et tema pangakontol on mingil muul põhjusel nuhitud, on ainuke võimalus nõuda selgust kohtu kaudu. «RABi kontrollimise pädevus ongi vaid kohtuliku kontrolli kaudu,» märkis Liivamägi.
«Kõlakad sellest, et RABi juhi Matis Mäekeri isikuandmetega tehakse täitmisregistris märkimisväärses koguses päringuid, liikusid juba umbes aasta aega tagasi, õiguskantsleri kontrolli kokkuvõte andis sellele lihtsalt faktilise kinnituse, et see toimus,» rääkis Loorits.
Mäeker väitis 3. juulil Eesti Rahvusringhäälingu portaalis avaldatud arvamusloos, et RAB tegi õiguskantsleri vaadeldud 14 kuu jooksul täitmisregistri kaudu 1854 päringut pangakonto saamiseks, mis teeb umbes 132 päringut kuus. «Samal ajal on Eesti pankadel ligikaudu kolm miljonit klienti ja ainuüksi 2025. aasta mais tehti 74,6 miljonit maksetehingut koguväärtuses 49,2 miljardit eurot. Tegelikud proportsioonid on kardinaalselt erinevad ning arvamused massilisest jälitustegevusest või andmete kuritarvitamisest ei vasta tegelikkusele,» kinnitas Mäeker.
Rahandusministeeriumile esitas RAB aga nüüd andmed, mille järgi tegi kolme aasta jooksul pangakonto päringu vaid 1202 inimese ja 694 firma kohta. Mõlemate põhjendusel sisaldas varem välja käidud arv mitmekordseid päringuid.
«Esimene instinkt minul, kes olen oma kutsetegevuse käigus puutunud kokku RABi ametnike süstemaatilise õigusvastase tegevusega, oli kohe, et neid päringuid on väga suure tõenäosusega tehtud ka minu klientide ja miks mitte ka minu kui nende jaoks väga ebamugava isiku kohta,» põhjendas Loorits.
Mis motiiv RABil seda teha oleks, päris Postimees. «Arvelduskontolt näeb inimese kohta kõike,» märkis Loorits. «Võid saada sealt teavet inimese kohta, mis ei viita mingile õigusrikkumisele, aga võib-olla sisaldab inimese kohta midagi piinlikku. See on ju kompra. Sa ei taha ju, et keegi seda teavet omaks, kellel selleks õigust ei ole.»
«Teine küsimus on see, et rahapesu tõkestamise hulluses võib sisuliselt ükskõik millise kande su pangakontole tituleerida vajadusel kahtlaseks kandeks,» märkis Loorits. «See võib anda võimaluse teha ettekirjutus, mustata sind panga silmis, alustada sel ajendil kriminaalmenetlusi. See võib anda üüratu kompra su kohta teabe omajale, kes võib sind lihtsalt tühistada, kui tal selline kavatsus peaks olema.Kui haldusmenetluses tehakse ettekirjutus sinu kontol olevad vahendid käsutuskeeluga piirata, siis isegi kui hiljem tuvastatakse selle õigusvastasus, ütlevad pangad sinuga kliendilepingud üles ja sinu normaalne elu on sisuliselt lõppenud. Kriminaalmenetlus ise võib olla karistusaktsioon, meenutades kasvõi üheksaeurost juukselõikust (mullu märtsis jõustus ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti endine Tartu abilinnapea ja ettevõtja Kajar Lember korruptsioonisüüdistuses ja altkäemaksu võtmises õigeks – Postimees). Avalik huvi selleks puudus, loksutada seda asja kaheksa aastat mööda erinevaid kohtuastmeid. Sellega tekitatud kahju ju ka ei hüvitata.»
Postimees uuris, miks on Loorits RABi jaoks ebamugav advokaat? «Olen nelja aasta jooksul vaidlustanud ilmselt üle 50 haldusakti selliselt, et need on reaalselt õigusvastaseks tunnistatud,» põhjendas Loorits. «Asju ei menetleta minu hinnangul objektiivselt, see asutus on võimeline vaat et õigusvastaselt oma vastaspooli mõjutama. Nad ei heitu valetamast kohtumenetluses, avaldamast ebaõigeid väiteid avalikus meedias, esitama kui mitte lausvalet, siis sügavalt eksitavat informatsiooni enda aastaraamatus ja nii edasi.»
Mäekeri hinnangul on eksitav väita, et RAB on inimesi jälitanud ilma õigusliku aluseta: «Arutelul peaksime keskenduma sellele, kas seadus peaks kanali piirid, mille kaudu infovahetus osaliselt toimub, veelgi selgemalt määratlema. Kuigi RAB otsustas hetkel täitmisregistri kaudu kontoinfot enam mitte küsida, jääme endiselt seisukohale, et selline kasutus oli õiguspärane.»
Mets saatis lisaks lingid sama arvavate arvamusliidrite mõtteavaldustele, sealhulgas politsei- ja piirivalveameti peadirektori Egert Belitševi omale. «RABi tegevuse õiguspärasusele saab hinnangut anda vaid kohus,» leidis ta.
Loorits seda enda sõnul ei ütle, et RAB oleks kontode vaatamise õigust kuritarvitanud. «Aga miks mitte?» küsis ta samas. «Eriti kui seda ei kontrollita ja kedagi vastutusele ei võeta. Kui juba varem on RABiga seonduvast käidud kaitsepolitseiametis rääkimas, esitatud kuriteokaebusi. Isegi kui viid sinna teabe, mille menetlemisest teoreetiliselt ei ole võimalik keelduda, sellest ikkagi keeldutakse. See on ju selline «immuniteet», et võin teha ükskõik mida, niikuinii ma ei vastuta. See ei tule välja, kui pangakonto väljavõtet on käidud uurimas.»
«Kui õigusriigis selgub, et üks ametiasutus on saanud ligipääsu ja kolanud tuhandete inimeste arvelduskontodel ringi, ilma et neil selleks õiguslikku alust oleks, peaks seda eos hakkama menetlema uurimisasutused, mille pagana päralt on neil kontodel käidud ja äkki on toime pandud kuritegu. Inimesel on võimalus pöörduda kuriteokaebusega, et seda menetletaks, kas kontol on käidud, kas asja pärast või mitte,» leidis Loorits. «Kuid selle eelduseks on kinnitus, kas on käidud või mitte. Täna teeb selle sama asutuse juht selle teabe väljastamise keeldumise otsuseid, kelle suhtes võib-olla oleks põhjust neid kaebuseid esitada.»
Millistel juhtudel oleks RABil õigus pangakontosid vaadata, päris Postimees. «Praegu tundub olevat niiöelda tagaust kasutatud ükskõik mille tegemiseks.»
RAB soovis selle väite kummutada: «Infotehnoloogiliselt oli päringut võimalik esitada ainult juhul, kui käis haldusmenetlus rahapesu kahtluse uurimiseks ning ainult nende isikute suhtes, kelle osas oli kahtlus toimikus märgitud. Haldusmenetlus alustatakse üksnes põhjendatud kahtluse esinemisel ja selle kahtluse sisu esitavad RABile enamasti erasektori esindajad. Ligipääs RABi andmekogule on antud piiratud hulgale teenistujatele, kelle üle teeb järelevalvet sisekontroll. Iga päring on logitud ning põhjendused salvestatud.»
«Ainuke, kel on õigus RABi üle sisulist kontrolli teostada, on õiguskantsleri büroo või kriminaalmenetlust läbi viiv õigusasutus ja prokuratuur,» märkis Loorits. «Ministeerium saab teostada järelevalvet ainult raha kasutamise sihtotstarbelisuse puhul. See tähendab, et kui mõni minister räägib, et neid toiminguid on tehtud kindlasti ainult seaduste piirides ja seadustest juhindudes, nad ei tea, millest nad tegelikult räägivad.»
Loorits leidis, et RABil peaks olema õigus nõuda pangakontode andmeid vaid ettekirjutuste alusel. Siis on isikul võimalik hinnata, kas ta tahab enda õiguste kaitseks ettekirjutust kohtus vaidlustada või mitte. Lõpuks kohus hindab, kas pangakonto väljavõtte nõudmine on õigustatud või mitte.
RAB ise on õigustanud virtuaalteenuse või äriühinguteenuse osutajate luubi alla võtmist suure Venemaale osutava rahapesuriskiga. «Reaalselt pole selliseid situatsioone eriti tuvastatud,» väitis selle peale Loorits. «Kohus on aga massiliselt RABi õigusvastast tegevust tuvastanud.»
RAB selle hinnanguga ei nõustu: «Aastatel 2021–2024 on lõpule jõudnud 139 kohtuasja, millest 127 on lõppenud RABi võiduga, see on 91 protsenti. Seetõttu ei ole õige viidata, et RABi tegevus on olnud süstemaatiliselt õigusvastane.»
«RAB tegutseb seaduse ja avaliku huvi piires ning meie eesmärk ei ole kellegi privaatsust rikkuda, vaid ühiskonda kuritegevuse eest kaitsta,» kinnitas Mäeker.
