Riigikogu õiguskomisjon otsustas esmaspäevasel istungil, et ei toeta presidendi poolt taas välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse veelkordset muutmist; sellise seisukoha võttis augustis toimunud istungil ka põhiseaduskomisjon, kirjutab BNS.
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku võtta seadus uuesti vastu sellisena, nagu riigikogu selle juunis heaks kiitis. „Õiguskomisjoni liikmed kuulasid ära presidendi kantselei ja siseministeeriumi seisukohad. Presidendiga ei olnud erimeelsust selles osas, et oht riigi julgeolekule võib olla usuliste ühenduste piiramise aluseks. Seejuures ei saa komisjoni enamuse hinnangul normi oluliselt selgemalt sõnastada ning pole põhjust tõlgendada seadust selliselt, et see on põhiseadusvastane.“
„Ei saa olla, et usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimub mõjutustegevus, mida pole võimalik katkestada. Julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon,“ rõhutas Timpson. „Muudatustega ei keelustata Eestis ühtegi usutunnistust, ei lõpetata ühegi kiriku, koguduse, kloostri ega koguduste liidu tegevust. See on abstraktne norm, mis annab väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri sellist sekkumislikku käitumist.“
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits sõnas, et kui seaduse vastu võtmine on kaks korda ebaõnnestunud, siis tuleks kolmandal korral leida selline lahendus, mis edasi viiks. „Sellega, et julgeoleku tagamine on legitiimne eesmärk, on kõik nõus,“ sedastas Ernits.
Istungil osalesid presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo ja siseministeeriumi nõunik.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 SE) vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.
Uuesti arutamise käigus tegi riigikogu seadusesse rea muudatusi, näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.
President jättis seaduse 3. juulil aga taas välja kuulutamata, leides, et riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab riigikogu täiskogu otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma.
Seaduse uuesti arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.
Kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab president seaduse kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
