Tänavust suve pole ehk vaid laisk veel laitnud – küll pole piisavalt palav, küll liiga vihmane ja üldse kuidagi mitte suvine. Pigem varajane sügis. Kuid seenelkäimise harrastajad on ilma vingerpussidest hoolimata rahul – nende sõnul on sel hooajal seeni metsas külluses. Ehk tasuks selle ootamatu “kingituse” oma kasuks pöörata ning proovida kukeseente või puravike müügiga pisut raha teenida?
Nende inimeste sõnul, kes on suutnud oma lemmikhobi muuta sissetulekuallikaks, võib hooaja jooksul teenida kuni 2000 eurot. Peamine on kasutada iga võimalust kiiresti rikneva kauba realiseerimiseks ning omada piisavalt vaba aega metsas käimiseks.
Turud
Tallinna turgudel on seni veel väike valik metsaseeni: müügil on peamiselt kukeseened hinnaga 5–6 eurot/kg. Müüjad kinnitavad, et kukeseened on kodumaised, kuid paljudel tekib kahtlus – kas meie metsad on tõesti nii seenerikkad, et saagist jätkub kõikide turgude jaoks, ja veel nii demokraatliku hinnaga?
Kui otsustate proovida õnne ja müüa oma saaki ühel turul, siis pidage meeles: hinna määrate ise – seeni võib müüa tüki-, kuhja-, liitrikaupa või kaalu järgi.
Müügikoha rent maksab alates 5 eurost päevas.
Sotsiaalvõrgustikud
Parim viis seentega raha teenimiseks on sotsiaalmeedia. Kui teate, kuhu lähete ja mida korjate, on võimalik ette tellimusi võtta. Nii saab seened müüdud hinnaga 10–40 eurot/kg, ilma et peaks ostja otsimisele aega kulutama.
Kui seenesaaki on rohkem kui tellitud, võib müügiteateid jagada erinevates teemakohastes gruppides. Ostjaid köidavad tavaliselt kuulutused, kus on märgitud seente korjamise piirkond, lisatud fotod – nii metsast kui korvitäiest saagist.
Tänu sotsiaalvõrgustikele on võimalik luua püsiklientide baas, kes kord juba on müüja usaldusväärsuses veendunud.
Tuttavad
Sageli on inimesed umbusklikud – kes teab, kus need seened kasvasid ja kuidas neid korjati? Endal aga metsas käimiseks oskusi napib, kuigi seeni tahaks.
Kui seenelisel on selliseid tuttavaid (või kolleege, nende sõpru, koolikaaslasi, naabreid jne) – siis ka neist võivad saada head kliendid!
Restoranid
Hea restoran koostab menüü vastavalt hooajale, mistõttu võiksid metsaseentest valmistatud road saada asutuse uhkuseks ja „firmamärgiks“.
Seega tasub värskeid metseeni pakkuda ka toitlustusasutustele, mille menüüs juba on seenetoite.
Hulgimüüjad
Eestis on mitmeid ettevõtteid, mis ostavad inimestelt seeni, marju, puuvilju ja muid aia- ja metsasaadusi. Enamik neist aga asub Lõuna-Eestis. Tuleb arvestada, et kokkuostuhind on oluliselt madalam turuhinnast.
Kui aga käes on suurem kogus seeni, mida tellija ei ole välja ostnud, siis on parem need müüa kasvõi 3 eurot kg, kui lihtsalt ära visata.
Seeneekskursioonid
On teada, et tõeline seeneline oma salajasi seenekohti kellelegi ei avalda. Kuid juhtub ka seda, et keegi palub väga – palun-palun võta kaasa. Kui võtta kaasa usaldusväärne „ekskursant“, siis saab vähemalt kütusekulud pooleks jagada.
Talveks varumine
Nõudlus seente järele ei saa läbi hooaja lõppemisega. Külmutatud, marineeritud, soolatud ja kuivatatud seened on ostjate seas alati populaarsed.
Kõige mugavam on sellist kaupa müüa sotsiaalmeedias – õigesti koostatud, piisavalt informatiivse ja fotoga varustatud kuulutuse leiab ostja ise üles.
Eelmisel hooajal pakuti sotsiaalvõrgustikes keedetud ja külmutatud puravikke ja kuuseriisikaid hinnaga 5–6 eurot 400 g eest. Kuivatatud puravikud, haavariisikad ja kivipuravikud maksid 120–150 eurot kilo, kuivatatud jahvatatud kukeseened – 120 eurot, soolatud ja marineeritud seeneassortii – alates 20 eurost kg.
Fotopangad
Need, kes veedavad seenehooajal metsas palju aega, võivad leida haruldasi, ebatavalisi või lihtsalt väga ilusaid seeni. Kvaliteetsed ja originaalsed fotod võivad tuua passiivset tulu, kui müüa neid interneti fotopankades, kus ühe foto hind võib varieeruda 10 sendist 5 euroni.
Kui luua portfoolio 500 või enamast seenefotost ja lisada pidevalt uusi, võib teenida 200–300 eurot kuus.
Siiski tuleb arvestada, et konkurents on suur ja nõudlust mõjutab hooajalisus – sügisel laaditakse pilte blogide, esitluste ja ajaleheartiklite illustreerimiseks sagedamini üles.
Kommentaar
Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor
Kagu pool Eesti liivastes metsades hakkasid kukeseened tulema juba juuni lõpus. Elavad nad kaua – kui ära ei korjata, püsivad-kasvavad samad viljakehad novembrini.
Aasta on neile seal soodne, nii et tõenäoliselt ongi enamus sealt. Läti-Poola omad põhimõtteliselt ei erine, sama väärtusega. Eestis on kergem suuri seenesaake saada kui lõuna pool – metsa rohkem, korjajaid vähem.
Ei ole vaja peljata Poola seeni. Turult-poest ostes on muidugi see oht, et kukeseen on liiga kaua seisnud, kaotanud maitset. Seda ka kohalike seente puhul. Teiste metsa seentega hoidmine ei õnnestu.
Kommentaar
Vahur Vuks, AS Bacula juhatuse liige
On küll võimalik seentega raha koguda. Kukeseened on juba kogutud, juurde sellel aastal ei osta. Ostame veel männiriisikaid. Ostame värskeid ja ka soolatud männiriisikaid.
Kvaliteeti kontrollime kõigepealt visuaalselt ja organoleptiliselt. Seente pakkujale on meil lihtne soovitus. Kui meile pakutavatest seentest oled nõus oma lastelastele ja kriitilise meelega naabrinaisele seenerooga pakkuma, siis sobivad need seened meile samuti.
Männiriisikate hind selgub siis kui saab juba seeni korjata.
Meil fikseeritud hinda ei ole. Hind sõltub saagikusest. Ootame pakkumisi. Seened tuleb meile kohale tuua. Meil kogumisringe ei ole.
Kommentaar
Veiko Kastanje, mükoloog
Meie metsades on tõesti võimalik palju seeni korjata ja minule teadaolevalt on praegu just Lõuna-Eestis üpris seenerikas, seejuures mainivad inimesed just eelkõige kukeseeni.
Seda, et seened võivad pärineda ka teistest riikidest, ei saa loomulikult kunagi välistada.
Harilik kukeseen liigina kitsas mõttes kasvab kogu Euroopas ja väliselt ei ole eri riikides kasvanud seentel minu teada kuidagi võimalik vahet teha. Kindlasti ei ole mingit mõtet karta teistest riikidest pärit seeni – kui ehk välja arvata mingid eriti saastunud tööstusriigid või -piirkonnad (see on täiesti teoreetiline, praktilisi näiteid Eestist ei oska ma tuua).
Seente ostmine tundmatutelt inimestelt turul või internetis võib ohtlik olla selliste liikide puhul, mida on kergesti võimalik segi ajada. Ja kindlasti peab seente – ja kõigi muude
söödavate taimede või loomade – ostmisel alati veenduma, et nad on värsked ega ole riknenud või millegagi saastunud.
Hea teada
Kuidas müüa iseseisvalt korjatud seeni ja marju?
Nii turul, kui ka poodidele ja toitlustusettevõtetele. Selleks ei ole vaja eraldi luba ega Põllumajandus- ja Toiduameti teavitamist.
Millist teavet peab andma ostjatele?
Kogu müügiks pakutav toit peab olema varustatud vajaliku teabega või peab müüja oskama seda pakkuda. Kui köögiviljad, seened, puuviljad ja marjad on pakendatud, tuleb pakendile märkida toote nimetus, õunadele, pirnidele ja viinamarjadele sort ja kvaliteediklass.
Samuti tuleb märkida toote netokogus (grammides või kilogrammides) ning tootja või korjaja nimi ja aadress. Pakkematerjal peab olema lubatud toiduainete hoidmiseks. Nõutav on ka päritoluriigi märkimine (näiteks märge „kodumaine toodang“ ei asenda Eesti kui päritoluriigi märkimist).
Toodangu üleandmisel poele või toitlustusettevõttele peab müüja vormistama saatelehe tarnekuupäeva, müüja (tootja või korjaja) nime, toodangu koguse ja nimetusega.
Teavet kvaliteediklasside kohta saab vajadusel Põllumajandus- ja Toiduametist. Vajadusel tuleb saatelehele lisada soovitused säilitamise kohta.
Töötlemata köögiviljade, seente ja marjade jaoks ei ole kehtestatud piirnorme ega ametlikke säilitamisaegu. Tootjatel ja poodidel soovitatakse määrata müügiks soovitatav tähtaeg ise.
Köögiviljade, marjade ja seente säilitamine ja transportimine
Köögiviljad, marjad ja seened ei tohi kokku puutuda näiteks väetiste või muude keemiliste ainetega.
Söödavad-mittesöödavad
Seenekorjaja peab teadma, milliseid seeni ta korjab, ja tundma seeneliike, et korvi satuksid vaid söödavad seened. Selleks on olemas raamatud, käsiraamatud, info internetis ja lühike juhendmaterjal Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
Eestis on surmavalt mürgised seened haisev kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, tavavahelik (seen, mida varem peeti tinglikult söödavaks, kuid mis on praegu liigitatud surmavalt mürgiseks), jahutanuk ja kevadkogrits.
Eestis on levinud ka neurotoksilised seened: panter-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, mõrandlehtrik ja terav paljak.
Soovitus – enne metsa minekut tasub hoolikalt uurida nimetatud mürgiste seente välimust.
Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet
