Valitsus valmistab ette otsuseid eraldada reservist sigade Aafrika katku (SAK) leviku peatamiseks ja ettevõtete toimetuleku toetamiseks täiendavaid vahendeid. Lisaks võetakse rahaeraldusele kasutusele täiendavad abinõud, et tõrjuda eriti ohtliku loomataudi levikut farmidesse, kuhu see veel jõudnud pole, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo laupäeva õhtul BNS-ile.
“Aafrika seakatkuga on Eestis tekkinud väga tõsine olukord. Üle 10 protsendi kodusigadest on juba pihta saanud ja see hakkab mõjutama meie toidujulgeolekut,” ütles peaminister Kristen Michal. “Valitsuses arutasime erinevaid võimalusi ja langetasime hulga otsuseid, mida ette võtta, et tulla tööstustele appi. Näiteks nö kodututele sigadele lautade leidmine, viibimiskeelu alade kehtestamine ohustatud farmide ümber, termokaamerate abil metssigade küttimine farmide ohutsoonist, jne. Me tegutseme tööstustega koos, et põllumajandust ja toidujulgeolekut kaitsta.”
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et valitsuse peamine eesmärk on kriisi lahendamise kõrval luua Eesti seakasvatusele pikaajaline ja kindel tulevikuperspektiiv. Ministri sõnul on praegused toetusmeetmed investeering sektori taastamisse ja vastupanuvõime suurendamisse, et tagada Eesti toidujulgeolek ning vältida sarnaste olukordade kordumist.
“Meie otsene ülesanne on aidata ettevõtetel tootmine võimalikult kiiresti ja turvaliselt taastada,” ütles Terras. “Selleks soovime suunata toetused ümberasustamise investeeringutoetusse, bioohutuse parandamisse ja kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõttu. Need on praktilised sammud, et maandada tulevikuriske ja tagada kodumaise sealihatootmise jätkusuutlikkus.
Valitsuse tänaste kokkulepete järgi on sigade Aafrika katku ohjamiseks ettevalmistamisel:
– Konserveeritud sigalate taaskasutusele võtmine. Katku tõttu suletud farmides tuleb põrsaste pidamiseks leida kiiresti alternatiivsed laudad. Selleks saab kasutada konserveeritud sigalaid, kuid need vajavad investeeringuid, näiteks söötmistehnoloogia, bioohutuse ja ventilatsiooni rajamist. Toetuse abil välditakse olukorda, kus põrsaid tuleb hukata seetõttu, et neid pole kuskil pidada.
– Jahimeestele keeritsussi proovide kompenseerimine. Viiruse leviku piiramiseks tuleb ulatuslikumalt küttida metssigu. Seetõttu peab jahimeestele kompenseerima lisakulu, mis tekib liha ohutustestide arvu kasvuga.
– Vahendeid tuleb eraldada termokaameratega droonide soetamiseks, küttimise toetamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Termokaameratega droone on vaja metssigade tõhusamaks küttimiseks farmide ümbrusest.
– Sigade korjuste kõrvaldamise alternatiivsete võimaluste uurimine ja ettevalmistamine.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) plaanib ennetusmeetmena kehtestada vastavalt riskihinnangule viibimiskeeldu kodusigu pidavate ettevõtete ümber, kus SAK-i pole tuvastatud. Eesmärk on vältida viiruse sissetoomist farmidesse kolmandate isikute ja transpordivahendite kaudu.
Ühtlasi toetas valitsus täiendavaid küttimismahtusid ja kriitiliste tsoonide kehtestamist, kuna sigade Aafrika katku levitavad looduses metssead, siis selleks tuleb neid rohkem küttida.
Keskkonnaamet suurendab metssigade küttimismahtusid 2025/2026. aastaks kokku 18 000 isendini. Oluliselt suurendatakse küttimismahtu Saaremaal, kus metssigu on eriti arvukalt.
Keskkonnaamet kehtestab seetõttu ka kriitilised tsoonid. Piirialad ja 10 kilomeetri raadius sigalatest kuuluvad kõrge riski tsooni, kus tuleb küttida kõik metssead; küttimise hõlbustamiseks on lubatud ka püünisaedade ja droonide kasutamine.
Kaasatakse ka maaomanikke, mis tähendab, et keskkonnaamet loob võimalusi, et kriitilistes piirkondades saaksid maaomanikud küttida metssigu oma kinnistul jahimeestega samadel tingimustel, järgides jahipiirkonna luba.
Lisaks muudab kliimaministeerium jahieeskirja ja lubab keskkonnaameti loal metssigade küttimiseks kasutada jahikoeri kuni 30. septembrini.
Plaanis on toetada ka jahimehi, kes töötavad seafarmide 10 kilomeetri järelevalvetsoonides. Toetust makstakse jahiseltsidele, mille maal asub farm, ja tingimuseks on kõigi metssigade küttimine 2025. aasta jooksul.
Sigade Aafrika katk on äärmiselt nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooks, põletikulised elundid ning suur suremus. SAK on suure majandusliku kahjuga eriti ohtlik loomataud. Praegu on SAK Euroopas levinud juba rohkem kui kümnes liikmesriigis, sealhulgas ka Eestis.
Reedese seisuga oli Eestis tuvastatud kaheksa taudikollet, mille tõttu on hukkunud või hukkamisel üle 26 000 looma. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 137 seafarmi, kus peetakse 282 846 siga.
Valitsus otsustas 31. juulil muuhulgas määrata 1,863 miljonit eurot sigade Aafrika katku ennetamisel metssealihast valmistatud konservide kokkuostu ja Trichinella uuringute kompenseerimiseks ja 1,5 miljonit eurot sigade Aafrika katku ennetamise investeeringutoetuseks.
Taud ohustab kogu seakasvatussektorit, mis andis 2024. aastal 14 protsenti Eesti loomakasvatuse koguväärtusest ja pakub tööd tuhandetele inimestele.
